Warren Ellis/Colleen Doran - Orbiter

Maal on kosmoselennud juba pikemat aega soikus, viimasest stardist on aastakümme juba möödas kui äkki maabub  mahajäetud ja slummistunud Kennedy nimelise kosmosekeskuse territooriumile ammuilma teadmata kadunuks kuulutatud kosmosesüstik "Venture"! Egas midagi, parimad spetsialistid komandeeritakse  uurima kiiresti teemat. Kuidas üldse on võimalik, et 10 aastat hiljem nii lambist tullakse Maale tagasi, 7 liikmelisest meeskonnast ainult kapten järgi ( kellega hakkab tegelema parim kosmosepsüholoog ), maabumisratta küljest avastatakse Marsi päritolu liiva ( pmtselt on võimatu Marsil maandumine selle süstikumudeli puhul, nuputamist füüsikule) ning kogu laeva katab orgaaniline nahast kiht ( ! ). Salapära ning küsimusi jagub. Kiitvaid arvustusi jagus kah suht palju  sellele natsa üle sajaleheküljelisele Warren Ellise kirjutatud ja naiskunstniku Colleen Dorani joonistatud koomiksile internetis - näiteks see kena arvustus ja eestikeeleski leidus rada7 koomiksithreadis kiitev iseloomustus kasutajalt Rene13 - Minu jaoks on Ellise põhitrump kosmoselaevaulme ja "Orbiter'is" kõik ühe salapäraselt kaduma läinud süstiku ümber keerlebki. Sissejuhatus on kena puändiga, algab nagu oleks tegemist mingisguse post-ap värgiga aga siis sõidab tänapäev sisse.  Siiski Goodreadsis on keskmine hinne üle kolme poole ja olen  ise ka seda meelt, et umbes sinnakanti  hinne ongi õiglane. Vanakoolikas, tekstilt vbla isegi natsa liiga hard sci - fi ( see on miinuseks mu silmis). Joonistatud korralikult aga mitte midagi väga erilist. Ellisel on veel kosmoseulmet - Ocean ja  Switchblade Honey on suht samasugused - vanakoolikosmos koos  enam-vähem korraliku storyga  aga mitte miskit väga raputavat ei maksa loota : )

Kaaren

"Kaaren" on vene ulmejuttude antoloogia. Ilmunud ühemehekirjastuse "Skarabeus" märgi all. Selle ühemehekirjastuse taga on Soomes elav ja töötav ( reaalainete õpetajana ) Arvi Nikkarev, kelle hobiks on tutvustada eestlastele emakeelde tõlgituna kaasaegsemat välismaist ulmekirjandust. Põhimõtteliselt on tegu vist lausa heategevusega, ma küll ei usu, et ta siit mingit rahalist kasu saab. Raamatud on nii ja naa olnud - Ameerika new wave Sci-fi ehk siis 70ndate klassikuid, Soome ulmet ja Vene omast on siis kolmas jutukogumik see. Suht hästi vastu võetud seekord, kohalikust fandomist on juba tulnud tagasisidet, enamasti positiivset, mõned siiski  nurisevad ja heidavad ette, et paaris  kogumikus olevas loos tegeldakse viinaviskamise või pohmellide kirjeldustega. Halloo kosmos!!! Ei noh, andke andeks aga kui venelased ei kirjutaks  joomisest, kjes  siis  veel?! Nimilugu mulle sp meeldiski kõige rohkem, et seal leidus  üks korralik sürrealistlik korterijoomingu kirjeldus, kus osalisteks Aleksei Tolstoi loodud Buratino ja Dostojevskigi kirjandusteoste kangelased ning üleüldse mõnusalt sürr ning painajalik atmosfäär valitses terve loo vältel. Veel meeldinutest oli üks klassikaline venepärane  filosofeerimine omadest ja võõrastest ning kolmas lugu mis täitsa istus sellest  Arvi valikust  oli üks tulevikumiilitsa juhtum. Natuke  meeldis tegelt ka viimane, läänelikuma setupi kuid siiski venepärase inimhinge  kirjeldamisega tegelev zombiemutantküttide lugu, kahjuks ei leidnud tollele netist illustratsiooni juurde, hellalt oleks taht  näha miuksed nood ex-eriüksuslased  välja nägid? Kogumiku  koostajat Arvi Nikkarevi sai näha sel aastal äsja olnud Estconil, tal oli seal lausa ettekanne, teemal - "Vene ulmekirjandus läbi huumoriprisma" - sealt  jäi meelde üks juhtum, kus keegi Vene kuulsatest ulmekirjanikest oli ennast mesilaseks joonud, niiet ma kardan/loodan küll, sellest joomiseteemast vene (ulme)kirjanduse puhul väga ei pääse lugeja edaspidigi.

    

                                

Mark Hodder - A Red Sun Also Rises

Mark Hodder on inglise kirjanik kes aretab sellist  stiili ulmekirjanduses nagu aurupunk. Aurupunk on jällegi selline teema, nagu Ulmeguru oma loengus Estconil kunagi aastaid tagasi hästi defineeris - "tehnika areng on jäänud 19 sajandi algusepoole tasemele - aurumootorid jms on kasutusel ning fantaasia ja ulme elemendid on loos sees".Raamatu tagakaanelt saab lugeda väidet , et isegi kui sulle ei meeldi aurupunk, siis seda teost hindad ikka. Mulle meeldis nii see aurupunklikkus kui ka kreisid ideed mis kirjapandud - põhitegevus küll ei toimund päris viktoriaanliku ajastu Inglismaal, küll aga ühel planeedil, kus  kohalikud asukad suutsid tekitada sellise Jack the Ripperi aegse Londoni linna  keskkonna. Mõtete lugemise teel või midagi tekitasid. Nägid need planeediasukad välja kunstnik Lee Moyeri nägemuses softcover raamatu kaanekujunduses lõplikus versioonis sellised. Ma sisu ei tahaks ära rääkida - igatahes mul oli küll oli põnev ja täitsagi leheküljepöörajaks kiskus. Veider ja väga omapärane raamat aga tore lugemine.  Tartu linnaraamatukogust laenasin, uus hardcover versioon oli  neil kogus olemas, tase!

Mark Hodder

Paul Pope - Heavy Liquid

Seda koomiksit kirjastuselt Vertigo olen tahtnud lugeda enam-vähem alates sellest ajast kui esmatrükk ilmavalgust nägi, ehk üle kümne aasta tagasi. Noh, eelmine nädal sai läbi :). Nii kusjuures veel, et ühe lugemisega, muidu tavaliselt  mölutan koomiksitega, nagu vana hipi võin mõnda lehekülge tundide kaupa tudeerida aga see siin läks leheküljepöörajana, Aga olgem ausad - oli ka selline intensiivne trall ja tagaajamine mida harva kohanud olen. Ei jäänud alla mõnele Hollywoodi pingelisele tagaajamisfilmile kõik see  action mis kujutatud. Kõik kiidung mis välismaistes arvustustes Paul Pope-le, kui underground koomiksigeeniusele on õigesti öeldud  ja kirjutan alla. Häid võrdlusi on ka leiutatud Heavy Liquidi kohta, näiteks sellised - "nagu William Gibson ( küberpungi isa )  piltides", "Snatchi ja Trainspottingu poeg",  zanrimääratluseks on pakutud cyberpunk-noir jne. Oh, oskaks ise ka nii häid võrdlusi tuua aga oma sõnadega ütleks, et minu jaoks oli väärtuseks see, et oli põnev, omapäraselt kunstilise stiiliga joonistatud ( ühed pätid seal kandsid picassolikke maske näiteks ja üldiselt  ekspressionistlikus toonides paneelid ),  kaasahaarav, parajalt muheda  paksusega ( pea 300 lk )  väärt lugemiselamus!