Kaaren

"Kaaren" on vene ulmejuttude antoloogia. Ilmunud ühemehekirjastuse "Skarabeus" märgi all. Selle ühemehekirjastuse taga on Soomes elav ja töötav ( reaalainete õpetajana ) Arvi Nikkarev, kelle hobiks on tutvustada eestlastele emakeelde tõlgituna kaasaegsemat välismaist ulmekirjandust. Põhimõtteliselt on tegu vist lausa heategevusega, ma küll ei usu, et ta siit mingit rahalist kasu saab. Raamatud on nii ja naa olnud - Ameerika new wave Sci-fi ehk siis 70ndate klassikuid, Soome ulmet ja Vene omast on siis kolmas jutukogumik see. Suht hästi vastu võetud seekord, kohalikust fandomist on juba tulnud tagasisidet, enamasti positiivset, mõned siiski  nurisevad ja heidavad ette, et paaris  kogumikus olevas loos tegeldakse viinaviskamise või pohmellide kirjeldustega. Halloo kosmos!!! Ei noh, andke andeks aga kui venelased ei kirjutaks  joomisest, kjes  siis  veel?! Nimilugu mulle sp meeldiski kõige rohkem, et seal leidus  üks korralik sürrealistlik korterijoomingu kirjeldus, kus osalisteks Aleksei Tolstoi loodud Buratino ja Dostojevskigi kirjandusteoste kangelased ning üleüldse mõnusalt sürr ning painajalik atmosfäär valitses terve loo vältel. Veel meeldinutest oli üks klassikaline venepärane  filosofeerimine omadest ja võõrastest ning kolmas lugu mis täitsa istus sellest  Arvi valikust  oli üks tulevikumiilitsa juhtum. Natuke  meeldis tegelt ka viimane, läänelikuma setupi kuid siiski venepärase inimhinge  kirjeldamisega tegelev zombiemutantküttide lugu, kahjuks ei leidnud tollele netist illustratsiooni juurde, hellalt oleks taht  näha miuksed nood ex-eriüksuslased  välja nägid? Kogumiku  koostajat Arvi Nikkarevi sai näha sel aastal äsja olnud Estconil, tal oli seal lausa ettekanne, teemal - "Vene ulmekirjandus läbi huumoriprisma" - sealt  jäi meelde üks juhtum, kus keegi Vene kuulsatest ulmekirjanikest oli ennast mesilaseks joonud, niiet ma kardan/loodan küll, sellest joomiseteemast vene (ulme)kirjanduse puhul väga ei pääse lugeja edaspidigi.

    

                                

Andrus Kivirähk - Lood

Ilus raamat, järjehoidjapaelaga ja puha. Illustratsioonidega! Päris ei saanud muidugi pihta, kas need on originaalillustratsioonid või ei ole, vanasti märgiti tiitellehele eraldi ära illustraator a siin on aind kujundaja ja pealkirjade fondi autorid kirjas. Vbla kujundaja Andres Rõhu on ühtlasi ka illusteerinud, suht  robustsed ja vanaaegsete juturaamatute moodi, igatahes sobisid hästi  kivirähuliku absurdistiiliga. Lugude osas ei oska laita, igalpool kriitikud heidavad  mingeid lugude lõpetamatusi ette ja  et ei ole arengut autoril ja et on Kivirähk nagu ikka. Mina ei tea, pole kriitik, raamat meeldis esiteks juba  kujunduse poolest, siis tema üks leivanumbreid ehk muinasjuttude remiksid olid tase, lugejana ma ei nurise, eriti meeldisid kaks lugu mis sai köögis taburetil loetud, jube harva köögitaburetil istudes loen ja just see lugu, mis kartsin peakirja järgi otsustades, et ei meeldi - "Gulliver" -  oli üks neist taburetilugudest mis istus vaat, et kõige rohkem. Seal loos oli äge, et üks tegelane sai Austraalias elades papagoisid vaadata puu otsas, pmtselt säästes loomaaia raha. No ja koer Laika muidugi, asjalik ning  abivalmis kuts. Egas midagi, võtab, vaatab mis veel rahvakirjanikult lugemata on jäänud, kvaliteet on ilmselt garanteeritud. 

Stephen King Pärast päikeseloojangut

Vaatan, et kirjastus Pegasus on Stephen Kingiga vist miski diili teinud ja avaldab suurmeistri loomingut maakeeles järjepidevalt juba aastaid, mulle sobib. Alustas kah pegass oma avaldamisi Kingi jutukoguga "Kõik on mõeldav" , mis ei olnud just väga teravate tekstidega minu arvates aga samas meeldis mulle sisuväliselt, et too kogumik ilmus algul kõvakaanelisena ja siis hiljem uuesti pehmekaanelisena, seda kommet vist eriti Eesti kirjastuste poolt ei harrastata. Igatahes edaspidi on Pegasus suht ühtlase  kujundusega ilmutanud Kuninga uuemapoolseid asju ja Tumeda Torni sarja ka, originaalillustatsioonidega! Vat see oli kvaliteetkirjastamine ja kõva tunnustus selle eest mu poolt! Uus jutukogumik üllatas meeldivalt oma sisulise tasemega - vbla paar juttu olid sellised - "meh" aga enamus täiesti ägedad! Isiklikuks lemmikuks jäi "Velotrenažöör" - kui selle aasta Stalkeri hääletamiseks läheb, siis mul üks on olemas parima tõlkejutu kategoorias :p. Tahaks vbla ka  viimase jutu poolt ka hääletada, sest Kingi tekstidelt ootangi just seda peategelase mõtete ja emotsioonide edasiandmist, mis kaldkirjas tavaliselt ja mida King valdab vhasti aga see jutt on vist liiga vastik ja ei hakka promoma. King ise ka järelsõnas ütles, et tal endal kah oli vastik kirjutada :p. Ma lugesin veel hommikupoole, enne lõunat seda, võhh! A ja siis veel selline huvitav teema, et  ennem raamatu ilmumist korraldati fännide vahel raamatutraileri võistlus - jajah. just nimelt , traileri! Heaolumaa ikka see USA, olen varasemalt küll kuulnud, et  tehakse linastuvatele filmidele fänniposterikonkurrsse aga no mis siis ikka, võitnud tööd saab näha siit. Nojah, kui  algul mõtlesin, et kuidas saab üldse ennem raamatu ilmumist teha konkursi sellise, siis tegelt saab küll, sest  need jutud olid varem kuskil ilmunud -  kas Playboys või sci-fi/horrorajakirjades jms välja arvatud üks jutt - lovecraftliku hõnguga "N". Ja selle jutuga kah on huvitav teema, et nüüd ma väga ei ole süvenenud aga tundub, et Marvel koomiksifirma on tellinud 25 osalise iganädalase animatsiooniversiooni sellest, et promoda motion comic tehnoloogiat. Alex Maleev, tuntud koomiksikunstnik on visualiseerinud  - ja mulle ta stiil meeldib, ainuke jama on see, et tahaks ühe jutiga vaadata aga need on mingid 2 mintsased jupid.