Venedikt Jerofejev - Moskva - Petuški

Raamatupoe Apollo aleleti leid, siis kui punkromaani "DS" käisin jahtimas. Väga tore, sest enda esimese trükieksemplari  kaotasin Tartu-Tallinn autobussi omal ajal ära ( hirmsa pohmakaga ). Nüüd siis  aastate pärast jälle isiklik koopia- soliidne kõvakaaneline, pmtselt 1 napsi hinnaga saadud, mulle sobis. See on kahtlemata ülemaailmne kultusteos, eestikeelse tõlke autoriks Ott Arder. Wikipedia lahterdas stiili poolest pseudoautobiograafiliseks postmodernistlikuks proosapoeemiks, hästi lahterdatud. Wiki artiklist sain teada veel, et raamatule on Moskvas lausa spets mälestusmärk püstitatud, kaheosaline selline,  ilus žest.

Venedikt Jerofejev

Kaaren

"Kaaren" on vene ulmejuttude antoloogia. Ilmunud ühemehekirjastuse "Skarabeus" märgi all. Selle ühemehekirjastuse taga on Soomes elav ja töötav ( reaalainete õpetajana ) Arvi Nikkarev, kelle hobiks on tutvustada eestlastele emakeelde tõlgituna kaasaegsemat välismaist ulmekirjandust. Põhimõtteliselt on tegu vist lausa heategevusega, ma küll ei usu, et ta siit mingit rahalist kasu saab. Raamatud on nii ja naa olnud - Ameerika new wave Sci-fi ehk siis 70ndate klassikuid, Soome ulmet ja Vene omast on siis kolmas jutukogumik see. Suht hästi vastu võetud seekord, kohalikust fandomist on juba tulnud tagasisidet, enamasti positiivset, mõned siiski  nurisevad ja heidavad ette, et paaris  kogumikus olevas loos tegeldakse viinaviskamise või pohmellide kirjeldustega. Halloo kosmos!!! Ei noh, andke andeks aga kui venelased ei kirjutaks  joomisest, kjes  siis  veel?! Nimilugu mulle sp meeldiski kõige rohkem, et seal leidus  üks korralik sürrealistlik korterijoomingu kirjeldus, kus osalisteks Aleksei Tolstoi loodud Buratino ja Dostojevskigi kirjandusteoste kangelased ning üleüldse mõnusalt sürr ning painajalik atmosfäär valitses terve loo vältel. Veel meeldinutest oli üks klassikaline venepärane  filosofeerimine omadest ja võõrastest ning kolmas lugu mis täitsa istus sellest  Arvi valikust  oli üks tulevikumiilitsa juhtum. Natuke  meeldis tegelt ka viimane, läänelikuma setupi kuid siiski venepärase inimhinge  kirjeldamisega tegelev zombiemutantküttide lugu, kahjuks ei leidnud tollele netist illustratsiooni juurde, hellalt oleks taht  näha miuksed nood ex-eriüksuslased  välja nägid? Kogumiku  koostajat Arvi Nikkarevi sai näha sel aastal äsja olnud Estconil, tal oli seal lausa ettekanne, teemal - "Vene ulmekirjandus läbi huumoriprisma" - sealt  jäi meelde üks juhtum, kus keegi Vene kuulsatest ulmekirjanikest oli ennast mesilaseks joonud, niiet ma kardan/loodan küll, sellest joomiseteemast vene (ulme)kirjanduse puhul väga ei pääse lugeja edaspidigi.

    

                                

Tom Valsberg - Kuidas rännata ilma hirmuta

Raamat näeb välja mõnus ja on reaalselt väga tahe tükk. Eks ma olen illustratsioonidega raamatute suhtes pehme vend ja eriti selliste ebatraditsionaalsemate illustratsioonidega - mis ei ole lihtsalt pilt leheküljel vaid siin leidub neid ägedalt igal pool teksti saatmas, teksti peal ja vahepeal. Tekst ise oli ka tore, sai teada reaalselt seljakotirändamisest välismaal. Esimeses osas oligi konkreetselt igast eksootilistest maailma kohtadest juttu ja praktilisi nõuandeid ka.  ( Ma ise ei julge vist ikkagi  minna  kuskile Aasiasse või Ladina - Ameerikasse niiviisi :p ) . Teises osas mindi juba sügavamaks ja tehti juttu võimalustest isiklike sisekosmosereiside ettevõtmiseks, väga mõistlikud seisukohad autoril olid abivahendite kasutamistel, nii taimsete kui vaimsete võtete suhtes selgitati taustu ja kõik oli arusaadav miks ja kes ja kus neid siserännakuid ette võtavad.  Kolmas osa  käsitles sellist new-age filosoofiat, näiteks mida süüa võiks inimene ja üldse sihukest  "hipipropagandat". Kohati  lahmis tüüp aga pahandada oli raske selle peale, ega polegi vist jah nii oluline, kui täpselt nii mõnigi urban legend  ümber jutustatud oli, ideest sai aru niimisnii. Kurja see raamat mulle küll ei teinud, ikka head - kuule mingi päris ammu polnud lõhnapulki tossutanud näiteks aga nüüd on kodus  viirukilõhna hõngu mitu päeva tunda olnud ja muidu ka helgem olla, kindlasti. Raamatuga käis kaasas ka cd - seal  autor ise laulab ja musitseerib erinevate bändidega. Omamoodi boonusmaterjalina võiks käsitleda ka raadioshow Hallo, Kosmos saadet, kus Tom Valsberg külaliseks, mis on järelkuulatav siin ning raamatul on ka facebookis lehekülg, kus tähelepanu väärib fotoosakond - raamatuillustratsioonid olid küll väga lahedad kuid fb-st leiab ka päris kaameraga tehtud ülesvõtteid tema reisidelt Indiast, Balist, Uus-Meremaalt ja kus iganes.