Junji Ito - Uzumaki

Jäi silma amazoni-veebipoes surfides Uzumaki eelkõige sellega, et tegemist "omnibus" versiooniga, niiviisi kutsutakse  "kogu-sari-ühes-köites"  raamatuvariante inglisekeeles. Kõvakaanelisus ning deluxe version ( midaiganes see peaks tähendama) tundusid kah sobivad argumendid pluss raamatu hind polnud üldse mitte kõrge ( nii 15€ ringis + saatmine ) ning ammu pole mangat lugenud...mõtlesin endamisi. Horrormanga žanrist üldse mitte midagi, ehkki hiljuti nende kohta vaikselt luurasin juba, et päris ägedad tunduvad - näiteks see lehekülg tekitas suurt huvi....Kui pakk kohale jõudis siis selgus, et vastavalt lubatule, oligi  igati soliidne, mahult üle 600 leheküljeline köide ning ka sisult polnud sugugi mitte halb - Jaapani weirdness pani oma maksma järjest enam ja enam. Joonistusstiil oli väga sümpaatne - detailne ja mitte üldse n.ö.klassikaliselt "suurte silmadega ja teravate juustega" mangalik, pigem ikka läänepoolsemale koomiksistiilile sarnanev. Kunstnik Junji Itol on inglisekeelsena veel ilmunud manga "Gyo" - samas joonistusstiilis ning ka sisu poolest mittevähem kreisi kraam :mingid mutanthiidtehiskalad ründavad inimesi. Uzumaki teemaks olid spiraalid, ega ei oskagi iseloomustada muudmoodi - jaapanipäraselt väga-väga hulluks keeras lõpuks aga samas oli see omamoodi veidralt äge. Film on ka tehtud, 2000 aastal - kuid mangat lugenuna ja filmi treilerit näinuna, ei ole küll mingit tahtmist filmi vaadata, see ju vana kuldreegel, et ega eriti ei taha õnnestuda koomiksite põhjal tehtud filmid. Küll aga tahaks näha "Gyo" põhjal tehtud animet, tundub täitsa okei olevat.

  

Ben Templesmith Welcome to Hoxford

Rubriigist "lugemata õuduskoomikseid koduriiulist" leidus otsides veel selline tahe tükk. A riiulisse sattus ta sellepärast, et surfates kunagi Amazoni lainetel oli bargain-pakkumiste all ja kuna tegu siiski ühe lemmiku koomiksikunstnikuga mul, siis korvi ta läks. Ja vaatan, et tabasin täitsa  momenti, sest nüüd on hind 2 korda kallim. Nojah, lugemata oli ta pikalt siiski, sest arvata oli, mitte kõige vingem töö Ben Templesmithil see on. Samas ta stiil on ikka nii omapärane, et see moodustab kolmveerand elamusest, loo suhtes võin  järeleandmisi teha iga kell. No lugu ise on libahuntidest - Ben eessõnas kirjutas kah, et tegelt talle kunagi pole väga meeldinud libakad, selline 2 sordi horrortegelased aga siis ükspäev tuli idee peale, et range režhiimiga vangla ja siis laseks hundid möllama...No jah, oligi siuke romp, eks ma kaifisin jälle Beni imelist stiili - see on mingi omaleiutatud segu tal joonistustest ja arvutigraafikast, ühes oma koomiksiraamatu lõpus ta seletas seda lahti, suurt ma aru ei saanud v.a.  et jube palju tööd. No vat siis, nagu oleks kõik öeldud kah nüüd  aga vaat mis välja tuli lisaks koomiksile -  väga okei  fan-based film on valmis tehtud! Youtube'i kommentaarides on öeldud, et üks parimaid fan-based filme üldse ja võib olla küll. Peaosas on juba suht kõva nimi - Lock Stock and Two Barrelsis ja Snatchis mänginud Jason Fleyming. Rrežhissööriks prantsuse päritolu kutt Julien Mokrani. Filmi ise, mis 20 minutit pikk ( ja teisi töid, mis pole ka mitte halvad ) saab näha siit. Mulle avaldas küll muljet, pean tunnistama. No ja üldse fanbase on kõva Benil - isegi koomiksile on meisterdatud eraldi trailer.  Ja raamatu esimesi lehekülgi saab näha siit või siis  amazoni linki kasutades ( look inside ).

Garth Ennis/Jacen Burrows Crossed

Kingi jutukogu lugedes seilasin ilusti jubedustelainetel ja koduriiulist vastava  meeleolu hoidmiseks väga hea leid see koomiksiraamat oli.  Kirjutajaks Garth Ennis - mulle tuntud, kui 90ndate kultussarja Preacheri  autor. Eks see oli üks põhipõhjus miks Crossed mu riiulis seisis, sest Preacher meeldis väga ja reviewdes räägiti, et sama hull raju stiil ja, et isegi kordades rohkem vbla rajum. "Most graphic ever" - umbes nii kirjutati. Suht  okei mahuga ( ca 200 lk ringis) tradeback oli kindasti ka  argument, mis tellima pani. Kunstnikuhärra, tuleb välja on nüüdseks juba mulle  tuttav säga - Warren Ellise Dark Blue joonistaja Jacen Burrows ja koostööd on ta teinud hiljuti veel vanameistri Alan Moorega, niiet tõepoolest - "tõusev täht" nagu teda siin-seal tituleeritud on. Töötab ta Avatar pressi kirjastusele ja mulle tundub, et  Avatar press on koomiksimaailmas hetkel n.ö "uus Vertigo". Et selline täiskasvanute meelelahutus, eks suured mehed ka juba kõik kirjutajad ja joonistajad. Ega ongi - alla 21 peaks keelatud olema, ma ütlen see raamat, ses mõttes ei valetatud, kui kirjutati arvustustes, et sellist hardcore violence pole teie silmad varem näinud. Oli vastavaid momente tõesti, üsna hulle teemasi aga samas ega Stephen Kingki oma jutukogumikus ei hellitanud ja selles mõttes sobis. Maailm on Crossedis tegelikult lihtne - pmtselt ikkagi vana hea zombieteema aga nu vähe agressiivsemad ja veidike ikka mõtlevad ka need zombielaadsed tegelased seal. Texas chainsaw meets zombies oli üks ütlemine mis meenub veel iseloomustusest Crossedile, millega ma täitsa päri olen. Eks ta meenutas ka Walking Dead-i aga jah, kordades aggrom - samas oli balansi mõttes kõik ikka ilusti musta huumori kastmes ja Ennis oskab väga hästi ikka neid lehekülje keeramisel tekkivaid  "wtf" momente tekitada. Mina küll ei kahetse seda ostu kokkuvõttes. Aga nüüd olengi uue dilemma ees, sest nagu selgub - Ennisel oli mõeldud Crossed nagu  üks terviklik lugu ehk siis 10 vihikut ja vsjoo, finito sellega. Aga Avatari poolt  tehti  järg ( 2 populaarset trade paperbacki kokku, Ennise poolt oli roheline tuli antud neile arendada maailma edasi  ) ja siis nüüd Ennis/Burrows tandem hüppas jälle ree peale, et paneb mõtlema. Ühest küljest tehakse Lapham/Barreno järjeosad "Family values" ja "Psyhopath" maha - pidada  aind jõhkrutsemine olema ja puuduvat Ennise toutch ja karakteriarendus aga teisest küljest, kui ta nüüd jälle Crossed "Badlands"-i ise edasi kirjutab ja tegelt see postapo maailm juba hakkas meeldima siis...no ei tea, ei tea. Igatahes esimesi lehekülgi saab näha siit - ja ega rohkem eriti ei seletata ka terve esimese TB jooksul,   kust üldse tulid  või miks need põlenud ristinäod tekkisid, nagu näha, juhuslik seltskond tavalises ameerika einelas viibis ja siis siuke möll hakkab pihta.

Jacen Burrows

         

Stephen King Pärast päikeseloojangut

Vaatan, et kirjastus Pegasus on Stephen Kingiga vist miski diili teinud ja avaldab suurmeistri loomingut maakeeles järjepidevalt juba aastaid, mulle sobib. Alustas kah pegass oma avaldamisi Kingi jutukoguga "Kõik on mõeldav" , mis ei olnud just väga teravate tekstidega minu arvates aga samas meeldis mulle sisuväliselt, et too kogumik ilmus algul kõvakaanelisena ja siis hiljem uuesti pehmekaanelisena, seda kommet vist eriti Eesti kirjastuste poolt ei harrastata. Igatahes edaspidi on Pegasus suht ühtlase  kujundusega ilmutanud Kuninga uuemapoolseid asju ja Tumeda Torni sarja ka, originaalillustatsioonidega! Vat see oli kvaliteetkirjastamine ja kõva tunnustus selle eest mu poolt! Uus jutukogumik üllatas meeldivalt oma sisulise tasemega - vbla paar juttu olid sellised - "meh" aga enamus täiesti ägedad! Isiklikuks lemmikuks jäi "Velotrenažöör" - kui selle aasta Stalkeri hääletamiseks läheb, siis mul üks on olemas parima tõlkejutu kategoorias :p. Tahaks vbla ka  viimase jutu poolt ka hääletada, sest Kingi tekstidelt ootangi just seda peategelase mõtete ja emotsioonide edasiandmist, mis kaldkirjas tavaliselt ja mida King valdab vhasti aga see jutt on vist liiga vastik ja ei hakka promoma. King ise ka järelsõnas ütles, et tal endal kah oli vastik kirjutada :p. Ma lugesin veel hommikupoole, enne lõunat seda, võhh! A ja siis veel selline huvitav teema, et  ennem raamatu ilmumist korraldati fännide vahel raamatutraileri võistlus - jajah. just nimelt , traileri! Heaolumaa ikka see USA, olen varasemalt küll kuulnud, et  tehakse linastuvatele filmidele fänniposterikonkurrsse aga no mis siis ikka, võitnud tööd saab näha siit. Nojah, kui  algul mõtlesin, et kuidas saab üldse ennem raamatu ilmumist teha konkursi sellise, siis tegelt saab küll, sest  need jutud olid varem kuskil ilmunud -  kas Playboys või sci-fi/horrorajakirjades jms välja arvatud üks jutt - lovecraftliku hõnguga "N". Ja selle jutuga kah on huvitav teema, et nüüd ma väga ei ole süvenenud aga tundub, et Marvel koomiksifirma on tellinud 25 osalise iganädalase animatsiooniversiooni sellest, et promoda motion comic tehnoloogiat. Alex Maleev, tuntud koomiksikunstnik on visualiseerinud  - ja mulle ta stiil meeldib, ainuke jama on see, et tahaks ühe jutiga vaadata aga need on mingid 2 mintsased jupid.