Stanislaw Lem - Ijon Tichy kosmoserändude päevikud

Hehee, tuleb välja, et Stanislaw Lem polnud midagi niiväga ülidiip ja  tehniline ulmekirjanik nagu Solaris/Eedeni järgi võiks arvata. Vana mõistis nalja väga hästi, isegi nii hästi, et on nüüd isiklikus  ulmehuumori TOP 3-es selle raamatuga. Topis on veel John Carpenteri Dark Star ( film ) ja Tom Hall'i Anachronox ( mäng ). Ulja kosmoseseikleja Ijon Tichy päevikute avalugu käsitles peent teemat ulmekirjanduses - ajasrändamist ja sellega kaasnevaid paradokse ning viis hästi lainele - läbi terve raamatu käis pidevalt lõbus trallam, lõpujutt toimus robotite hullumajas ning oli ühtlasi isiklik kogumiku lemmik. Eks juba tiitellehelt vaatasin, et peaks olema tasemel kraam, sest tõlkijateks märgitud sellised ässad nagu Jaan Kaplinski ning Hendrik Lindepuu!

Stanislaw Lem ( art by gatoechado )

John Scalzi - Vanamehe sõda

Ootused olid üles kruvitud, sest Eesti ulmekogukonna "l'enfant terrible" Lauri kiitis talle omaselt mahlaselt seda  kirjastus Fantaasia Sündmuste horisondi sarjas ilmunud hard science fictioni žanrisse liigituvat teost. Kiidung kõlas umbes sedasi, et nüüd peaks iga õige ulmefänn telk püksis poodi tõttama sest tegu niivõrd hea asjaga. No jah, ega on mis see Lauri on aga ta jagab matsu kl, seda ei saa salata. Aind, et kas nüüd just poodi peaks tõttama...ise soovitaks kirjastus Fantaasia raamatuid osta hoopis igakuistelt ulmesõprade kogunemistelt kas Tlnas või Tartus, saab soodsamalt ja on meeldejäävam. Viimasel Tartu kogunemisel teadjamad iseloomustasid esitletud raamatut, et pmtselt tegu Robert A. Heinleini Starship Troopersi remiksiga. Eino, oli kl jah, nüüd saan aru mis öelda taheti sellega ja John Scalzi ausalt lõpus tänab ka Heinleini ning seekord on igati õnnestunud remiks tõepoolest välja kukkunud. Mõnusalt oli huumorit sees, sellist mustemat sorti, nagu mulle meeldibki, ainuke asi mis häiris ja päris tugevalt häiris, oli tõlkijapoolne erinevate vandesõnade eestistamine. Kuidagi väga puine tundus. Klassikaline "Kuradi A" oli ka sees. Et jah, ülejäänud tõlge kõik täitsa ilusti loetav aga eks see roppuste tõlkimine ongi talendi küsimus. Muidu mõnus rams, jäin rahule elamusega.

Mark Hodder - A Red Sun Also Rises

Mark Hodder on inglise kirjanik kes aretab sellist  stiili ulmekirjanduses nagu aurupunk. Aurupunk on jällegi selline teema, nagu Ulmeguru oma loengus Estconil kunagi aastaid tagasi hästi defineeris - "tehnika areng on jäänud 19 sajandi algusepoole tasemele - aurumootorid jms on kasutusel ning fantaasia ja ulme elemendid on loos sees".Raamatu tagakaanelt saab lugeda väidet , et isegi kui sulle ei meeldi aurupunk, siis seda teost hindad ikka. Mulle meeldis nii see aurupunklikkus kui ka kreisid ideed mis kirjapandud - põhitegevus küll ei toimund päris viktoriaanliku ajastu Inglismaal, küll aga ühel planeedil, kus  kohalikud asukad suutsid tekitada sellise Jack the Ripperi aegse Londoni linna  keskkonna. Mõtete lugemise teel või midagi tekitasid. Nägid need planeediasukad välja kunstnik Lee Moyeri nägemuses softcover raamatu kaanekujunduses lõplikus versioonis sellised. Ma sisu ei tahaks ära rääkida - igatahes mul oli küll oli põnev ja täitsagi leheküljepöörajaks kiskus. Veider ja väga omapärane raamat aga tore lugemine.  Tartu linnaraamatukogust laenasin, uus hardcover versioon oli  neil kogus olemas, tase!

Mark Hodder