Showing posts with label Stanislaw Lem. Show all posts
Showing posts with label Stanislaw Lem. Show all posts

Tuesday, October 21, 2014

Stanislaw Lem - Ijon Tichy kosmoserändude päevikud

Hehee, tuleb välja, et Stanislaw Lem polnud midagi niiväga ülidiip ja  tehniline ulmekirjanik nagu Solaris/Eedeni järgi võiks arvata. Vana mõistis nalja väga hästi, isegi nii hästi, et on nüüd isiklikus  ulmehuumori TOP 3-es selle raamatuga. Topis on veel John Carpenteri Dark Star ( film ) ja Tom Hall'i Anachronox ( mäng ). Ulja kosmoseseikleja Ijon Tichy päevikute avalugu käsitles peent teemat ulmekirjanduses - ajasrändamist ja sellega kaasnevaid paradokse ning viis hästi lainele - läbi terve raamatu käis pidevalt lõbus trallam, lõpujutt toimus robotite hullumajas ning oli ühtlasi isiklik kogumiku lemmik. Eks juba tiitellehelt vaatasin, et peaks olema tasemel kraam, sest tõlkijateks märgitud sellised ässad nagu Jaan Kaplinski ning Hendrik Lindepuu!


Stanislaw Lem ( art by gatoechado )

Sunday, October 12, 2014

Stanislaw Lem - Solaris/Eeden

Pärast vendade Strugatskite lugemist, et kuidas näeks välja kohtumised võõrtsivilisatsioonidega tuli tahtmine samal lainel jätkata ning siis meenuski  Lemi Eeden. Solaris oli loetud aga kuna üks haruldasem filmivariant tollest raamatust ootas kah ammu vaatamist siis lugesin Solarise ka läbi. Võib arvestada nüüd tegelt, et Solaris on mul kolmekordselt loetud sest korduvalt sai äsjaloetuid lõike üleloetud, kuna ei hablanud, stiilinäide :  Mina ju soovitasin esimesena neutriino hüpoteesi. Kas pole nii? Aga vaata, antivälja on võimalik erutada, tavalisele mateeriale on see ohutu. Õige. Kuid destabiliseerimise hetkel, kui neutriinostruktuur laguneb, vabaneb tema stabiliseerimisenergia ülejääk. Võttes ühe kilogrammi seisumassi kohta kümme kaheksandas ergi, saame ühe F-olendi jaoks viis seitsmendas astmes korda kümme kaheksandas. Tead mida see tähendab?  - einoh, vanakool on vanakool, kergelt ei antud, lõpuni jõudsin  Solarisega kell neli hommikul aga toda lõppu  pidi ka ikkagist veelkord üle lugema, sest kui tahtsin muljetada raamatust  ( paar päeva hiljem ) , selgus, et ei mäletagi kuidas lõppes. Eeden polnud ka kõige kergema minekuga, esialgu aitas maailma sisse elada Tsehhoslovakkia väljaande esikaas aga siis keeras veidi liiga abstraktseks ja pidi ikka kõvasti pingutama vahepeal. Aga lõppkokkuvõttes tasus ära, meeldis täitsagi, arvestades, et 50ndate lõpus kirjutatud kraam.

Läbi kogu maa-ala suundusid igale poole peened kitsad jooned. ( art : Alex )