Tõnu Trubetsky, Tõnu Trubetsky jn, T.C. Trubetsky - "Hukkunud Alpinisti" hotelli müsteerium

Idee eest muidugi viis pluss, kujunduse eest ka võib kiita, sisu aga... Mnjah, Trubetsky ja Co varasemad raamatud olid küll tätsagi lahedad lugemised omal ajal aga seekord pole kambas tal mitte vanad punkkamraadid vaid nagu  aru saan, siis tegu seekord vist natuke ahviarmastuse poolse ilminguga ning oma noorema põlvkonnaga ( 6a. vana Tõnu juunior sic! ) proovitud midagi aretada. Kuna just lõpetasin originaalraamatu lugemise siis väga häiris pidev Strugatskite teksti kordamine alguses pluss eelnevalt juhtunu korduv üleseletamine, heakene küll,  kasutad seda nippi ühe korra on okei aga siin tõesti liiga paljuks läks. Keskosa keeras ka ülisegaseks - ei saanud eriti muffigi aru ning ega lõppki parem polnud -  tundus sedamoodi nagu paps oleks kõigenoorema lapse utoopia üles kirjutanud. Oijah...liiga halb, kahjuks.

Tõnu ise on rahul, nagu näha. ( foto : Stanislav Moshkov )

Warren Ellis/Gianluca Pagliarani Ignition city

Tagakaanel iseloomustati loo autorit Warren Ellist, kui meest kes reinvented sience fiction in comics. Loo enda kohta anti määratlus, et retropunkilik alternatiivajalooline future of the past. Mujal  foorumites ja arvustustes olen kohanud sildistusi nagu aurupunk või siis diiselpunk või siis aatompunk ja ka noirilikku elementi on sees. Jah, atmosfääri jagub, võiks  igast silte jagada vabalt lisaks, keegi ei pahanda. Kunstniku koha pealt saab natuke pahandada  ja nurisetaksegi, et päris hästi nüüd inimesed ja näod välja ei ole vahest kukkunud aga samas kiidetakse  tausta, ehk siis seda maailma kujutamist. Mis on enamasti nagu pealkiri ütleb üks linn ning on küll joonistatud väga ilusti, palju huvitavaid detaile leidub, silm puhkab kohe. Lugu ise ongi alguses esimene vihikuosa enamus visuaalselt nõrk, sest seal põhiliselt eks-kosmosepiloodi Mary Raveni ja tema isa poliitikust sõbsi kohvilauavestlus, kus selgub, et neiu paps on surnud. Viimati elas ta  Ignition Citys, mis on ainuke maale jäänud kosmosejaam, peale II maailmasõja ajal  marslastega peetud sõda ja suletud tsoon pmtselt. Sinna Mary lähebki nüüd ja edasi on siis kokku viis vihikutäit mis kirjastus Avatari poolt läikival kvaliteetpaberil välja antud.  Kõvasti üle keskmise taseme hea koomiks on see imo, nii tekstilt kui joonistuse poolelt ( v.a jah need inimesed kohati ). Muidu mis sellesse alguses väljatoodud  sildistamisse puutub siis kas aasta tagasi, kui Tartu ulmikute kokkutulekule Labürinti läksin, kohtasin kohe esimesena Metsavana kaarte mängimas seal ( Magic või mis need kaardid on neil ). Nii ja kohe küsisin, et mis värk teil selle punkteemaga on - ta hullult propageeris FB-s siis igast auru/diisel/aatom ja ise leiutas vist veel tuumapungi määratluse. Metsa oli algul vist natsa kohkunud, et nii peale lennati käredalt aga kogus kiiresti end ja koputas vastu tooli sõrmenukkidega ning teatas - "istepunk!". Noh, selle killu eest teenis ta küll  11 punkti 10st minu silmis ja läksin kiirelt edasi suurde saali tookord. Vat selline lugu siis. A jaa kui kellelgi huvi nüüd peaks previewde vastu olema siis siit saab algust näha. Juhiks tähelepanu esimesele paneelile ja viimasele duubelleheküljele. Onju ilus. Ja edasi on seda silmailu rohkem kui see esimese osa sissejuhatuses paistab.