Hans Rickheit - Folly

Hans Rickheiti eelmine raamat "Squirrel Machine" oli välja reklaamitud, kui üks veidramaid ever. Järgmisena ilmutas USA-s, Seattles asuv kirjastus Fantagraphic  "Folly" - Rickheiti varasemad asjad mis varem ilmunud tema enda poolt kirjastatud "Chrome Fetus Comics " zine xeroxkoopia formaadis, nagu  undergrondkoomiksitel ikka tavaks on olnud.  No Folly oli veel veidram kraam, ultimate weirdness! Mulle väga meeldib koomiksite lugemisele taustaks muusikat otsida, miskit  spetsi teemat - pmtselt on see ju nagu ise saaks mõnele filmile soundträkki valida. Teades autori stiili siis esimesena turgatas pähe Trash -Can -Dance plaadifirma miski noise oleks vast sobiv kraam a polnud võtta kahjuks, et siis teine valik oli miski välismaine dark-industral-ambient artist, mätsis küll. Raamat ise koosnes mitmetest lugudest ning erinevatest peategelastest, alguses tutvustati ühte tegelast kes meenutas oma olemuselt Daft Punki varasematest videotest tuttavat koer-inimest - trippis samamoodi ringi aga märksa sürrimates keskkondades ja siis olid mitmes loos  ühed kaksikõed. Sai selgemaks autori stiil - sihuke kulgemine - tegelased liiguvad ringi mingites majas ja ruumides, ronivad kuskilt akendest/luukidest/misiganes avaustest sisse, et järgmises koomiksipaneelis olla täiesti teises ruumis, imelikud hübriidmasinad igal pool,  täiesti unenäolik/sürrealistlik meeleolu kehtis. Paar lugu olid  ka värvilised ja need olid eriti head silmale. Järgmine raamat "Cochlea & Eustachia" on täiesti full-color ning ilmus amazoni raamatupoe andmetel just täna ( 04.12.14) ning sisult pidavat olema veidike "pehmem" kui eelmised. Kõlab hästi! 

Hans Rickheit - The Squirrel Machine

Veidrad koomiksid mulle meeldivad, niiet kui sai loetud kunagi "The Squirrel Machine" kohta arvamust, et see teeb oma veidruse poolest ka Daniel Clowesi "Like a Velvet Glove..."-le ära tahtsin ma kohe kindlasti oma silmaga näha, et kas tõesti? Ainuke probleem oli see, et  tiraazh läbimüüdud, egas midagi "usedbooks" otsingumootor lahti ja voilaa, leidus müügiks küll, ühe väikse nüansiga - "ex library book". No ma siis olin veel roheline internetist tellimise koha pealt, huvi ju oli, et davai! Eino jaa, ega eksemplaril välimuselt viga polnudki - aind kleebekas oli tagaküljel ja mõned numbrid siin-seal. Aga edaspidi olen püüdnud vältida neid "ex libary" omi kui kasutatud raamatute ostuks läheb. Ennem lõpliku tellimisotsuse langetamist vaatasin veel youtubest Hans Rickheitiga tema enda kodus tehtud intervjuud. Tundus selline normaalne habe olema see Hans. Üldse tolajal oligi põhiline laks, et katsusin alati igast intervjuusi ja värki vaadata eelnevalt ning enamasti  läheb ka loosi, sest enamus alternatiiv/indie koomiksite tegijaid on sellised ägedad eraklik/nohiklikud tüübid lihtsalt, et peab toetama. TSM koomiksile oli tegelt veel üks kindel kvaliteetgarantii -  "500 Essential comic books" ramsis sees! Sisu poolest on see üks tõesti omapärane ja sürreaalne, kergelt steampunkilikus maailmas toimuv kahe leidurvenna elust rääkiv koomiksiraamat. Kindlasti üks veidramaid misma olen lugenud, eriti teine kord oli nüüd ülelugedes sihuke unenäolik tunne koheselt peal ( kerge palavik abiks ). Nüüdseks on ilmunud  ka teine trükk, see küll ainult paperback formaadis, niiet tegelt võib oma soliidse hardback eksemplariga täitsa rahul olla, missest et endise raamatukogu oma ( Brooklyn open library oli kleepekal kirjas ). 

                                      

Arkadi ja Boriss Strugatski - Tigu nõlvakul

Raamatukaanel on suurelt kirjas, et tegu kultusromaaniga...eee..ei ütleks. Ma saan aru kui oleks kirjutatud, et kultusautorite keelatud raamatu tervikversioon ilmunud, siis oleks korrektomundo - kultuslikuks romaaniks on Strugatskitel  ikkagist "Väljasõit rohelisse", imo. Kaanekujundus on üldse mööda mu meelest seekord, mingi odav tigu ühel spiraalsel ehitisel roomamas, ok, arvasin, et ehk selgub peale lugemist misasi see ehitis on aga ei selgunud. Et kriitika ei jääks niisama mölisemiseks siis siinkohal kaks sama teose lemmikkaanepilti võrdluseks - ungari ja inglisekeelse väljaande omad. Sisu poolest nurinat ei ole, kunagi ammu aega tagasi loetust tuli isegi üht-teist tuttavaid kohti ette ning avaldamata metsaosa meeldis vägagi .Mõnusalt sürr tihtilugu, nii sürr kohe, et kuklakarvad tõmbas turri, kui seal metsas kohtuti ja arutelu toimus, aru ei saanud eriti aga äge värk ikka. Hiljem emotsionaalselt rahunenult mõtisklesin, et Stugatskitel vist oligi selline peen võte kasutusel - no et võõrtsivilisisatsioonidega kohtumist kirjeldatakse nagu inimestevahelist aga smas on kõva nihe sees, eredalt meenusid hiljutiloetud Hukkunud Alpinisti Hotelli tulnukad - nood olid ju ka kiiksuga tegelased aga siin raamatus on kangem ning ökoloogilisem kontakt. Mulle kl istub, et ei ole traditsiooniline roheliste mehikeste ulmega tegemist.

Algul tundus talle, et neile roomavad teerada mööda vastu valged kilpkonnad

Max Andersson/Lars Sjunnesson Bosnian flat dog

Tegelikult tahtsin ma samade autorite poolt tehtud "Pixy" nimelist koomiksit aaaaga kui ma nägin amazon.com hinda siis mõtlesin ümber -  72 lk koomiksi eest $1,045.26 on ulme mu jaoks, alternatiivina kasutatud eksemplari hind $123.31 ka  ei lähe mitte, 72 lk eest!!! Aga sellised need hinnad on koomiksimaailmas vahest, pikali ei kukkunud just, on hullemaid ( nüüd vaatan on juba normsi hinnaga aga toona oli tõesti selline hind ). Uudistasin siis niisama edasi, et mida veel pakkuda on neil Rootsi kuttidel oma loomingust  ja  Bosnia lamekoera koomiks oli nagu saadaval vabalt  ja okei hinnaga. Siis  lugesin veel moodsast raamatuportaalist goodreadsist arvamusi, mis enamus kasutasid selliseid iseloomustavaid sõnu nagu  : bizarre, unreal feel, cool weird blend of fiction and non-fiction, road trip movie, dream-like journey... Hmm, tundus juba täitsagi nokitav ning veel natuke rohkem süvenedes teemasse siis peale youtubes nähtud tulevase filmi ( sellesama koomiksi alusel teht ) trailerit, mis tõesti tundus suht sürr pluss ma ise ka Serbias käinud, olud enam-vähem tuttavad - karotse ( nagu venkud ütlevad ) oligi eelmine nädal postkastis! Formaadilt veidi ebatavaline - koomiksisõber saab aru, kui ütlen, et Priit Pärna "Tagurpidi" raamatu mõõdud. Et kui ma netist neid previewsi vaatasin ( nagu ikka amazoni link allpool  ja look inside abiks ) , siis veitsa nagu kahtlesin , sest tundus siuke kribu stiil  aga ei - ilusad suured paneelid ja tõepoolest, oligi weird ja sürr trip, isiklikuks lemmikuks jäi  Eurovisiooni kajastus aga eks seal oli muudki lahedat. Alternatiivkoomiksisõbrale nagu mina meeldis küll, saaks kuskilt selle Pixy ka kätte.