Showing posts with label luule. Show all posts
Showing posts with label luule. Show all posts

Thursday, February 19, 2015

Max Harnoon Must-valge

Tauri köögis sai meenutatud nii mõnegi vana punkhiti sõnu ja üheks neist oli ABS-i "Yxindus", igatahes Taurile tegi palju nalja igakord kui hakkasin ümisema "Ma oma yksinduse õisi nopin, neid silmadesse kõrvadesse topin". Ei tea mis see nii nalja tegi  a no seda enam sai just see lugu hagu. Vbla see tegi nalja, et ta meenutas eelnevalt 8.KK pungikontserte, rääkis elavalt, kuidas  Kojameest nägi esimest korda, et tollel oli miski kett ninast kõrvuni olnud. Eniveis, järgmine päev väisasin Tartu uuskasutuskeskust -sealset raamatuvalikut ma ikka vahest inspekteerin aga ei jäänud seekord  midagi silma huvitavat ning hakkasin juba ära sättima kui mingi sisemine hääl käskis luuleraamturiiulit tsekkida, muidu pole toda üldse uurinud , noh,  lasin näpuga kuskile keskele ning vaatasin, et ühel õblukesel kogul huvitav autorinimi - võtsin  lahti suva kohast ja  oba! - ei uskunud silmi korra aga seal ta oli - seesama laulutekst mida sai eelmine päev meenutatud ikka tugevalt. Toon täies pikkuses ära : 

                                                   YHE NARKISSOSE KAEBED

                                                   Ma oma yksinduse õisi nopin.
                                                   Neid silmadesse, kõrvadesse topin.
                                                   Neid ninna,suhu, põskedesse tropin.
                                                   Hea, oma yksinduse õisi nopin.

                                                   Neilt musti häälmeid päiksetuulde kitkun.
                                                   Ma vaevalt nukrutsen, ma vaevalt itkun,
                                                   ma vaevalt habet rasin, juukseid katkun.
                                                   Jah, musti häälmeid päiksetuulde kitkun.

                                                   Surm seisab minu siseukse taga.
                                                   Ma lähen.Yksinduse õilmetega
                                                   end vaevalt ehin, musti karikakardega.
                                                   Surm ootab minu siseukse taga. 


Muidugi ostsin kohe selle luulekogu ära, autori päris isiku tuvastasin hiljem esikaane siseküljefoto järgi - pole midagi öelda, tegu siis ühe diibima kultuuritegelasega eestis, tema debüüt see. Lugesin läbi ka aga no ilmselgelt enamuses valitsenud vabavärsid käisid kergelt üle minu mõistuse, samas üht-teist meeleolu mõttes hablas välja küll.

                                       



Saturday, March 02, 2013

FS - 100% fs

Eelmine raamat oli selline rõõmu ja heatuju-jutlustus, FS ehk siis Francois Serpent  ( mis on pseudonüüm ) tõi ilusti hipipilvedest maapeale tänasesse Eestisse tagasi.  Kuskilt lugesin, et väga sünge luulekogu on see. Nohh, ei olnd ju väga sünge, vahepeal on kerget naljagi minuarust visatud. Aga tumedad ja realistlikud toonid valitsesid enamus aega, sedan'd küll jah.  Selline moodne Juhan Liiv - "pikkade käistega rahvusrõivad", see oli hea.  Kõige rohkem meeldis, et  nii mitmedki tumekitarrimussi bändid olid tekstides sees - The  Sisters Of Mercy ( ofc ) ja  üks trammijuht meenutas Joe Strummerit ühes tekstis talle ja teisigi muusikavihjeid leidus, üks ägedamaid, et kakskümmend aastat on kuulatud köögilaua taga Joy Divisioni. Indrek Ryytlele  ja J.Roostele pühendatud värsid olid ka hoogsad ja tabavad andmised. Eesti Ekspressis on väike  lugemine   lisaks selle luulekogu ilmumise puhul-  seal saab näha ka FS fotot, minuarust on ta mu koolivend, paar aastat vanem, Tartu 1 kk ja  tegin ise ka koolist poppi kui Navigaator Pirx-i telekast näidati, selles mõttes oli siin väga palju teemasi, millest sain aru ja samastusin. Kvaliteet luulesari see Jumalikud Ilmutused, 36 nummer juba ja uuemad pidid kirjastajahärral Kivisildnikul   uue kujundusega tulema, eks näis.
 
                                    

Saturday, December 01, 2012

Peeter Sauter Damoklese mõõk ja leivanuga

Et siis ongi mu Eesti lemmikkirjanik poeediks hakanud? Ei noh, eks ta ise teab ja ise ka nüüd tegelikult lugejana esimesest võõristusest olen üle saanud ja väidan, et jumala hea liin on see luuleteema tal. See esimene kogu, ma aru saan tal  ja tuleb järelsõnast välja, et mingeid tekste on veel, mis ei läinud sisse koostaja sõnul. Koostajaks on Jürgen Rooste, kelle poolt tore järelsõna kirjutatud sisse lõpus  ja väljaandjaks Sven Kivisildniku tänapäeva väärtluulesari "Ji".  Selles mõttes, et vast ei jää avaldamata ka need väljajäänud tekstid või jääbki Sauter vabavärsi peale - mulle sobib nii ja teisipidi. Ehkki tahaks just vanemaid tekste, sest "Märkmed..." oli kohati  sünge ja morbiidne veitsa aga vbla ma kujutan endale ette. Damokles ses mõttes tunduvalt mõnusam lugeda ja tahaks veel. Suht okei tutvustuse leiab siit, mis on siis  helifail 4.44 pikk - klassikaraadios Peeter Helme loeb mõne luuletuse ette  seal, sellised lihtsamad. Keerulisemaid leidub ka aga neid peab vist natuke muukima, mina pidin.

Friday, November 30, 2012

Marko Mägi Maitsestatud kanad

Legendaarset pealinna luuletajat nägin just hiljuti  kodulinnas poolteist nädalat tagasi kui silma jäi  väike seltskond kes purjetas täies purjes  Vanemuise mäest üles - M.M  kõige ees ja poolik  pomm näpus - kogu rühmitus kadus kirjanike maja uksest sisse lõpuks, kahjuks  ei olnud mahti uurida, mis sorti üritusega tegu oli. Igatahes tundus M.M. vormis olevat. Enamasti tegelt ma olengi teda kohanud üsna kreenis olekus Tlnas,  isiklikult teda ei tunne aga sõpru teal tean küll - nagu näiteks Rauli ja Tiinat, kes ka siin luulekogus ära mainitud, jei! Minuarust hakkas M.M superkuulsus luuletusest "Iraan ja Uraan", mis Eesti Ekspressis ära trükiti üks suvi, see oli ikka megapomm eesti luules ma ütlen.  Samas on see suht geniaalne luuletus - on au ja õnn seda ka lives kogeda olnud , autori poolt esitatuna, kell viis hommikul umbes, autobussis mis sõitis tagasi Teenage Kicksi sariürituselt Läti pealinnast Riiast-  see oli äge ettevõtmine, NLI Zõbin vist korraldas - nii, et buss tegi vahepeatuse Tartus ka ilusti ja sai kaasa sõita. Velbaum sõitis ja Sheltoni Valter sõitis ja K.O jpt. - võimas koosseis - no ja tagasituleku aeg Marko Mägi ronis sinna bussijuhi juurde trepile, haaras tolle bussiekskursioonimikri ja siis seal kügeles ning esitas "Iraan ja uraan".  Hästi esitas. No ma panen siia tema luulekogu esitluselt  liikuva ja rääkiva  pildi, siis saab aru, kes veel ei tea kui võimsalt Marko oma luulet etleb. Ja kui on olemas 3d prill kodus käepärast, siis saab seda kõike ka 3d-s nautida, klikates siia!  ( editing and cinematography by Marek Steiner )

                             
                              MARKO MÄGI & ZAHIR "ARMASTUS" from joe on Vimeo.

Tuesday, November 27, 2012

Peeter Sauter Märkmeid vaeste kirjanike majast

Algus oli soodne, olgu peale, et pooemivorm aga kuna ma tartlane siis vaatasin, et ohoo! siit  tuleb mõnus sauterlik chill aga entusiasm kadus kolme lk pärast ja asemele tuli kurbus ja kuskil seal 14 lk kandis juba kerge masendus. Miks masendus - sest Sauter mul üks lemmikkirjanik olnud alates Indigo esmatrükist 90ndal aastal ja väga halb oli nüüd lugeda, et ei ole elu  chill  enam  lemmikul. Täitsa ei tahtnudki jätkata lugemist, mitte, et halvasti kirjutatud vastupidi, väga hästi on kirja pandud meeleolud ning mõtted ja siis ikka võtsin kokku end. Aga väga hea, et läbi lugesin, eks aastad lähevad ja hea teada mis ees ootab. Kahju, et ei olnud võimalik minna Tartus Elektriteatrisse eelmise kuu lõpus, seal Manfred Vainokivi doku esikas toimus ja sellesama raamatu presentatsioon.  Pilte ürituselt  vaatasin - P.S. ise kohal oli ja pildi peal tundus ta ok olemiselt. Igatahes uus raamat on küll jube ilus väljanägemiselt, sisult on kah jubedalt liigagi aus. Film nagu ma aru saan tundub sama teema olema, tahaks näha väga.

                    

Monday, November 26, 2012

Wimberg Wabastatud wärsid

Ai valusalt tehti see luulekogu maha Loomingus,  muidugi eriti osavalt  lõpulausega sealne Kriitik  vabandab välja ennast ( tegelt vist ei vabandanud). Mulle isiklikult küll meeldis, no ma pole Loomingu tase ka. Meeldis juba kätte võtta raamat - raamatukujundus oli päris äge  - siin netis ei saa vbla aru aga  omapärane ja vaeva nähtud ( kujundaja Triinu Silla ). Sisu poolest oli lugemist ja elamusi pea terve kogu. Vbla nii umbes 7,5 luuletust ei olnud head.  Lõbus lugeda ja ei olnud kõik ainult nali, kõvasti elulisi mõtteid ja tähelepanekuid ka, mida isegi vahest  mõelnud. Üks eriarvamus siiski leidus - Kadri Bussovit ma ei paneks, ülejäänud - fine. Loomingu Kriitikuga  olen ühes asjas  nõus küll -  "ebaortodoksse orto­graafia" kasutamise vajalikkus, imelikk oli see lugeda kohatti. Ei harjund ära. Aga kuna mul pole etteantud tähemärkide kogust oma arvamuse väljaütlemiseks siis ei hakka pikalt ja sügavalt lahkama (kas peakski ) ja olen lihtsalt rahul ja kiidan laheda kogumiku eest. Kirjastus Pegasus on ka kvaliteetmärk tegelikult, ei tea miks nii hullult noriti seal Loomingus, tõenäoliselt puudub huumorisoon ma pakun sealsel  Kriitikul.

Tuesday, November 06, 2012

Allen Ginsberg Ameerika

Üks väga hea sõber, nähes Ginsbergi luulekogu mul kodus tähendas, et tema arust on see mees ikka liiga pervert aga samas  üks tulisemaid neide , kes ööbima jäänud mu poissmehekorterisse oli hommikul öökapil  seda luulekogu märgates vägagi vaimustuses - "Ginsberg on mul elulemmik". Võta sa nüüd kinni. Ise ma arvan, et oli kohustuslik ost omalajal, kuna niivõrd kultuspoeediga tegu. Nüüdseks  kaks korda läbi lugenud. Vahepeal oli ikka päris krõbe tekst , sedan'd küll ja tahtis harjumist tema "pika rea stiil" veitsa.  Igatahes rõõmu tegi juba see, et vähemalt üks kirjastus on jäänud, mille peale võib kindel olla - Loomingu raamatukogu. Kvaliteet on see sari läbi aegade olnud ( järgmine kolmapäev, kellel pole napsuvõtmiseks ettekäänet siis 14 nov  võib võtta rahulikult - on 100 sünnipäev Otto Sammal - LR asutajal. ). "Ameerika" kogumiku põhitõlkija oli LR toimetuse kolleegiumi liige Hasso Krull ja tema poolt on kirjutet ka vhea järelsõna, selline 15lk  minibiograafia, ja Ginsbergi biograafia on isegi miniformaadis lugedes  mahedalt raju. Vihikus on ka kommentaarid lõpus luuletuste kohta ( abiks ikka ) ja mõned illustratsiooni moodi pildikesed vahepeal meeleoluks. Soliidne kogumik - täislikkusest puudu aind see kui oleks olnud originaalluuletused kohe  kõrval ära trükitud. Ja siis mainin veel ära, et nii umbes kuu aega saab eestikeelset  Ginsbergi kuulata Kaur Kenderi ja Olavi Ruitlase esituses - nende luulesaate  "Kuri karjas" järelkuulamise abiga R2-es. Check it out!