Tim Lane Abandoned cars

Koduriiulil tuhnides, et mida  leiaks  lugemislauale,  arvestades, et ikka veel olen "On The Road" filmi ja biitliikumise mõju all ning lugedes tagakaanel olevat iseloomustust - "The stories take  place along a vaguely defined stretch of scenery haunted by the ghosts of Kerouac, Marlon Brando and Elvis, where visitors can probably hear strains of a Tom Waits song" - sain aru, et jea, teeme teise tiiru peale. Seekord siis just meeleolule rõhku pannes, mitte väga kunsti peale panustades. Koduriiulisse sattus see koomiks iseenesest just tänu autori joonistusstiilile mis meenutas kangesti ühte teist ameerika koomiksikunstniku - Charles Burnsi loomingut ja esmalugemisel olidki silmad stiili peal kinni, noh, kergelt ikka meeleolu ka viskas sisse. Kõige pikem lugu "Spirit", mis autoril oma elu ühest perioodist  ja train-hoppingust ja hobofilosoofiast pajatas oli  ainsana meeles, kui aus olla. Aga nüüd, teist korda lugedes oli kohe tunduvalt mõnusam. Ei teagi, kas sügis soodustab sellist kerget melanhooliat mis neis lühilugudes valitseb, tõenäoliselt. Tim ise iseloomustab kogu seda maailma, mis ta siin ( ja üldse oma loomingus ) genereerinud on " The great American mythological drama". Stiilne kraam on - selline film noirilik, melanhoolne ning samas kergelt sürreaalne vahest - lemmik oli kaheleheküljeline lugu, kui peategeane unes lendas nagu superkangelane, aind mitte trikoos vaid soliidselt  kaabu ja mantliga 1921 aasta Pariisi kohal, akordionimussi vaikselt oli kuulda, rahvas all kõik lehvitas ja veinipudelist sai lennu ajal rüübata - kui siis äkki mingi juhuslik kuri ühesilmaline ning tumm kääbus ta baquetiga alla viskas, kangelast tabas blackout ja "i never hit the ground". Kõik, kogu lugu, kaks lehekülge. Aga oli ka pikemaid lugusi ja eriliselt  samastusin peategelasega  loos "To be happy" -  35 aastasest tavalisest jorsist oli see lugu ( lõpus on veel järg, kui 41 on see jors ) . Arvatavasti tahab isegi kolmandat lugemist, kuna vahest viskas sisse mingid üheleheküljelised väga deebid stripid, noid ei hammustanud veel lahti. Mainin ära  veel omapärased paberkujud, 5 erinevat, läbi raamatu,  mida saaks välja lõigata aga ilmselgelt ei raatsi, üsna dope stuff on need. Dope  seegi, et softcover raamatut on valida kahe erineva kaanekujundusega. Okei - panen  nüüd ühe abiks lingi , mille pealt saab suuremalt vaadata kõike seda omapärast joonistuskunsti ja on ka intervjuu. Kahjuks pole tal enam peale seda debüütraamatut ilmunud midagi ja kodukal olev webcomics "Belligerent piano" ei funka ( või on lihtsalt viga mu arvutis? ). Samas on ta oma intekates rääkinud, et töötab "Folktales" nimelise koomiksikogumiku kallal - mina ootan!