Üks kolmapä õhtu läksin külla naaberkvartalisse ja mis külas toimus? Jalgpalli vaatasid Kets ja Maax! Barcelona vs Moskva Spartak madistasid, venkud 2:1 juhtimas. "Nooh, küll Messi ära lööb" tähendasin ja võtsin istet. "Ohoh, või sa tead kohe nimesi?" imestasid Maax ja Kets. Kuulge kesse siis Messit ei tea? Ja Messi suskaski kaks kolli ära ja tõi järjekordselt trammi alt välja Barca. ega ma väga suur fänn ei ole aga respektin sest on nii hull ikka kuidas ta suudab neid väravaid lüüa tööstuslikes kogustes. No ja raamatukogus oli ükspä uudiskirjanduse riiulis olemas eestikeelne selline raamat, sellise kaanepildiga. et miks ka mitte laenutada, et mis mees ta selline õigupoolest on siis? Diego Maradona autobiograafia ma olen läbi lugend, too oli päris hea. Aga "uue Maradona" lugu Leonardo Faccia sulest oli küll kõvasti nõrgem. Ei meeldinud, et oli kasutatud praktiliselt topelt ridadevahet ning see jättis tugeva haltuuramaigu. Korrektor ja toimetaja kandsid Pulleritsu nime ( Egle ja Risko ), hmm, seegi tundus kahtlane, sest põhipullerits esines viimase EM i ajal mingi kolumniga Postimehes, et jalgpall on väga nõrk ala ikka ja kiitis Tour De France - et seal olla olnud ühel etapil 300 tuhat TV vaatajat või midagi sinnakanti. Tjah, ega ta vist kaine polnd kui nii võttis sõna, bitch please - jalgpalli vaadatakse MILJONITES!!!! Peale seda kolumninalja ma eriti ei usalda ühtegi Pulleritsu kui juttu tuleb jalgpallist. Noh, tosifännile muidugi kõlbab see raamat kindlasti, sest Messist seal räägitakse ju läbi intervjuude ja mis rahvas arvab stiilis a kuna ta nõnna noor veel siis eriti huvitav see pajatus kokkuvõttes ei olnd. Väga paipoisi mulje jäi, kirjutage viie aasta pärast uuesti lugupeetud Leonardo või veel parem laske kellelgi teisel seda teha.
No comments:
Post a Comment