KAUR KENDER Comeback

Kui ilmus Inglise kirjaniku Irwine Welshi uus raamat, siis Amazoni raamatupoe arvustajad panid suht pikki tekste ja siis üks oli seal pundis üsna napisõnaline : " Utter pornographic rubbish" ja kõik. Tookord ma muhelesin ja ostsin raamatu ära. Kenderi raamatu puhul ma ei muhele aga tuli meelde see amazonikas. Noh jah, mina küll aru ei saanud, et oleks väga sama peategelane, kes tal Iseseisvuspäevas ja kuskil raamtus veel ja üldse, sai loetud pmtselt sp, et trendivärk. Ega muidugi ma loen ilmselt veel edaspidigi selliseid müügitabeli ja palju promo saanud raamatuid ja ei kahetse väga, kiirelt sai läbi ning ilmselt Eesti siiani kõige hardcorimad stseenid ilukirjanduses aga ma ei imesta ka, las ta olla.

ISAAC ASIMOV Robotid ja impeerium

Robotisaaga, kui ilmuma hakkas ( Teraskoopad, kirj Fantaasia ) siis esimese lugesin läbi ja pettusin kõvasti, oli mingi kriminull, ei no ma ei taha kriminulli, kui on Isaac Asimov. Äärmisel juhul järjejutuna veel kuidagi aga ise lugeda , mkmm. Ja edaspidi, hoolimata kaanekujundustest, enam selle reha otsa ei astunud. A see viimane ma kuskilt, ilmselt baasist lugesin, et on miskitpidi Asumi teemaga seoses ja Asum ikka väga meeldib, et tekkis huvi küll. Igaks juhuks läksin esimest korda elus ka Tartu ulmehuviliste kokkutulekule, mis neil toimub iga kuu teine reede Labürindi thrahteris ja küsisin üle spetside käest, et kas saab lugeda seda nii, et vahepealsed 2 ja 3 osa lugemata ja kas on Asumiga seoses. vastused olid positiivsed ja lugesingi läbi. Oli selline vana tuntud headuses Asimov minu arust. Noh, et on suur maailmapilt ja probleem ja siis päris kavalalt see probleem lahendatakse. Ja ei ole kirjutatud väga ulmeliselt, umbes täpselt just sellise piiri peal, et saab aru. Jäin rahule.

ALEKSEI PEHHOV Varjus hiilija

Andsime kohe vene fäntasile teise shansi ka ja seekord oli väga viis. Zanripuhas värk, lust lugeda kohe. Peategelaseks varas, kes sai kuninga käest ülesande tuua ära miski tähtis sarv kuskilt vanast maa-alusest matusepaigast, ikka väga maa-alusest ja kurjast kohast, sest see sarv pidi olema mingi 5 levelil seal umbes. Esimeses osas sinna ei jõututki, ennem oli vaja pealinnas plaanid kätte saada ühest needuse all olevast rajoonist, midagi nagu Strugatskite tsooni sarnast. Krt kõik see linnamöll tekitas kange isu Xboxi peal Thiefi mänguga algust teha, oleks vast veelgi atmosfääri juurde andnud aga ühed teised mängud ees hetkel. Igatahes, ütlen kohe avalikult välja, et see aasta Stalkeri valimistel annan oma hääle vist sellele teosele, eelkõige eesmärgiga, ehk tuleb kuskile esimeste sekka, siis võib-olla on lootust ka järgede ilmumiseks eesti keeles. Varrak on ju kurikuulus oma fäntasisarjade avaldamistega. Muidu olin rahul ka kaanepildiga aga siis kui inglise keelsete versioonide kaanepilte nägin...oijaa - vaadake ise http://www.alexeypehov.com/books.html

KIRILL JESKOV Viimane sõrmusekandja

Facebookis nägin, paar sõpra olid laikinud kirjastuse Fantaasia uusi ilmunud asju - tohoh, vana hea Tolkieni venelaste tehtuid järgesi on ka eesti keeles ilmuma hakanud!!! Egas midagi, ühinesin Fantaasia FB lkga isegi ja laikisin ka. Veitsa edasi surfates avastasin, et kirjastus pole kade ja on oma väljaantud raamatute esimesed peatükid ka netti üles pannud , tutvumiseks või nii - siis mul natuke vaimustus kadus ( ei mitte sp et üles pandud , see väga hea!) aga sp, et ei tundunud just kerge lugemine. Kuidagi võõras ja tihe tundus see tekst. Aga idee , kui sellise poolest tuli ette võtta. Ma olen lugenud kuskilt selgitust, et venelastel õnnestus kõrvale hiilida autorikaitse pealelendamisest Tolkieni loomingu tie-in - ide publitseerimise puhul sellega, et kirillitsas need nimed kõik kirjutatakse veitsa teistmoodi ja ei ole nagu originaalnimed või midagi sellist. Et muidu Tolkieni pärandi valvajad väga kiivalt läänes jälgivad ja keelavad selle suurepärase maailma pärandit. On kuidas on , täpselt ma ei tea. Igatahes tõsi on see, et Jeskovi raamat pole mitte ainuke, mis venekeelsena Tolkieni maailmas sünnib , mul endalgi on riiulis, küll läbilugemata üks kolmeköiteline mahukas järg Sõrmuste isandale vene k . Nik Perumov autor. Pagan nad võiks selle ka eestistada., oleks lihtsam. Igatahes msnis kui tuli jutuks siis Lauri Lukas ( Eesti ulmekogukonna effant terrible ( tm. Silver Sära ) ) oli juba alustanud ja kommenteeris, et selline venepärane lähenemine annab tunda juba esimeste lk jooksul. Et juba 5 lk olevat Mordori luurajad võllas rippunud, kaelas silt "sõjakurjategijad". Veitsa meenutab küll jah üht teist tuntud sõda ja selle kajastamist Venemaal aga siiski mida kuradit mõtlesin ma endamisi. Aga üldjoontes päis hea lugemine , lisas Lauri ka. No jah - selles mõttes oli tal tuline õigus, mida edasi seda enam venepärane lähenemine oli tunda - aga samas - vene autor ju, mis siin imestada, vbla seda , et tõesti ei olnud lähenetud klassikaliselt vanamesitri loomingule. Samas algus oli keeruline, siis läks huvitavaks ja siis läks pikalt mingi peatükk Umbari gambiit mingiks keeruliseks spiooniraamatuks ja siis lõpus veidi tõmbas tagasi lainele aga aind veidi, raamat oli nende kesk aasia spioonidega rikutud minu jaoks. Ei tea kuidas see Perumov kütab teemat üles....

MART SOIDRO Mürka : Pea jagu üle

Korvpall on mulle lapsest saadik meeldinud - NSVL meistrikaid , kui Kalev mängis, siis mul mul isa vaatas ja midagi ähmaselt mäletan mustvalgest Rekord telekast sai ka kaasa elatud ja sealt see pisik vist tuligi. Aga ju see korvpalli asi on eestlastel paljudel sees kuidagimoodi, tõenäoliselt samal põhjusel. Igatahes Martin Müürsepa - ainukese NBAs mänginud raamat läks ühe päevaga, 2010 31 dets kulus kõik selle peale ja veidi 1 jaanuari ka. Huvitav, see detsember siis kaks raamatut mis said pmtselt võib öelda käest panemata läbi. Mõlemad eesti omad. Muidu raamatulugemist ma ikka harrastan aga tänapäeval kuidagi venib see lugemise asi mul ja seetõttu on sellised page-turnerid väga teretulnud. Näed isegi blogi kaevasin üles nüüd. Nojah, tegelt ma lugesin käestpanemata selle pärast, et tahtsin teada, kas raamatus on kirjas just sealt NBA - perioodist üks teema, millest teadsin siiamaani umbes 13 - 14 aastat tagasi toimunud kohvikuvestluses - seal pillatud üks repliik, mille toonane kohvikaaslane poetas, nii uskumatuna tundus see...noh, samamoodi oli ka raamatus üks lause aga ju siis ikka tõsi oli see kuulujutt, aga see ebaoluline muidu. No ja kui NBA - periood läbi sai, siis ma tahtsin juba teada mida kirjutatakse Tartu Rocki perioodi kohta, sealt selgus ka üht-teist ja vbla tõesti publik ei saanud aru, et Mürka ei ole enam punktiviskaja , vaid lammutab kaitses ja see on põhiline. Raamatust avastasin veel ühe seiga omale, millele ma ei olegi mõelnud - et Eesti kollane ajakirjandus ja üldse ajakirjandus on ikka uskumatu - mida artiklite pealkirjad!!! Muidu ise korvpalliga aktiivselt ei tegele - NBA2K2011 hooaeg ps2 peal tõmbasin käima ( Utah Jazz ) ja vahest käin Tartu Rocki mänge ka vaatamas. No poeg käib korvpallitrennis ka jaa, sedand küll :)

JOHN WYNDHAM Trifiidide päev

Ulmikute kokkutulekul sel suvel toimus ka viktoriin ja üks küsimustest oli - «Kui päev, mille sa juhtumisi tead olevat kolmapäeva, algab pühapäevase vaikusega, on midagi kusagil tõsiselt valesti.» Missugune raamat algab sellise tõdemusega? Autor 1 p. + pealkiri 1 p. Noh, mina ei teadnud a Ops teadis ehkki algul pani ta ka vale mingi, ka laheda raamatu a viimasel sekundil tõmbas maha ja pani õige vastuse. Kusjuures me Opsiga võitsime ära selle kilva. "Raamatukogu poisid" oli meie kaheliikmelise võistkonna nimi. A see oli nüüd vahemärkusena. Igatahes, Strugatskite Hotelli tagasi pannes Mirabiilia osakonda koduriiulis ( küsisin muide kokkutulekul Jyrkalt ka sõna "Mirabiilia" tähendust a nüüd on jälle meelest läinud mis ta oli, mingi õnneotsing või midagi sarnast? ) tuli see küsimus meelde ja kontrolli mõttes vaatasin üle ja oligi täpselt selline algus a riiulisse tagasi ka ei pannud raamatut, vaid lugesin natsa edasi ja veel edasi ja siis kolisin juba diivani peale edasi lugema. Jumala äge raamat tegelikult, meenutas zombiefilmide teemat, noh, kõik see olustik, et pidi kaitsma ennast trifiidide eest ja barrikadeerima ja üldse inimestevahelised suhted. Seda ma ei mäletanudki, et tegevus Inglismaal toimus ja väga britilikult oligi kirjapandud. Ja hoolimata esmatrüki ajast täitsa loetav, see alati hämmastab mind, et ulme eriti ei vanane, kui on hästi kirjutatud. Väga mõnus lugemine!

A.STRUGATSKI, B.STRUGATSKI "Hukkunud Alpinisti" hotell

Üks suveraamat oli mul sellist sorti, mida tegelikult mitu korda lugenud olen a ta on seda lugemist väärt kah. Film on üks lemmikuid Eesti omadest, eriti muusika. Muusika CD on välja antud ja kõik ootavad pikisilmi DVD -d. Vähemalt 2 mul sõpra on ise omaalgatuslikult tõstatanud teema, et kus on DVD? No mina ka vastust ei tea aga loodan salamisi ilusat boxi. See ongi see fänni ärevus vist. Teisi filme ma ei tea, et ootaks mingit luxvärki a HAH-i ootan väga. Nojah, raamat on õhuke ja mina saan sealt meeleolu endale, sellist head raamatumaailma tunnet. Kusjuures, räägitakse, et üle lugedes saab uusi ja huvitavaid asju teada - nojah see on õige küll, sest kohe alguses hakkab pihta tekst nii : " Ma jätsin auto seisma, tulin välja ja võtsin päikeseprillid eest. Kõik oli täpselt nii, nagu Zgout oli rääkinud." - hehee, einomuidugi, tuleb välja , et Hiireke on oma MSN-i nime siit võtnud, ma muidu mõtlesin, et miskuradi nimi see Zgout on siuke? Inspektor Glebsky ülemus, näedsa on. Ja nagu tellitult, kui ma linnas ringi kõndisin, raamat mu roheliste hip-hoppükste suures tagataskus, nägingi Hiirekest - oli Poole Kuue suveterassil, parandas ühe vana futuristi seltsis pead. Näitasin kohe süütõendid ette talle ja Hiireke võttis omaks. Ohohoo-jajah, ega kunagi ammu, kui Püssirohu külglööv oli punkarite ja muidu elukunstnike kooskäimise koht siis ma mäletan veel üht seika, kui Pamp sügavamõtteliselt tsiteeris üht lauset HAH-st - " Inspektor Glebsky kustutas koni neitsilikult süütusse tuhatoosi" Tegelikult oli see lause nats teistsugune - "Ma vajutasin koni neitsilikult puhtas tuhatoosis puruks ja läksin magama".

PATRICK CARIOU Yes Rasta

Juba teist korda ma tassin mingi monsterraamatu Damist kaasa. Ükskord ostsin ikka väga väga suure gabariitidelt ( ja kahtlemata ka sisult) ramsi ja nüüd siis see aasta sai selline teos. A mis teha, kuna seal linnas on selliseid tegelasi nagu päris palju ringi sebimas, eks see otsustas kah. Turisti värk. A raamat on tegelikult aus - suures üleleheküljelised A5 mõõtu mustvalged fotod Jamaikast ja Jamaiks elanikest. Ikka sellistest kohtadest , kuhu turisti jalg ei satu. Ja väga mõnus oli suvehommikutel rõdul, kohvitassi taga sellisesse fotoraamatusse süübida. Üks lemmiktegevusi muide mul - õige muss peale ( trip-hop näiteks, kui ulmekunstnike teema, antud juhul muidugi deep dub või reggae on ainumõeldav) ja siis mingi pildiraamat kätte ja pilte uurima! Jumala hea! Vast saab nüüd raamatublogi sügisel rohkem täiendust ka, nii ikka pole , nagu olekski aind neid rastapilte vahtind terve suve, tegelt lugesin ikka rohkem, paremad ramsid panen kirja ka. Selle suvevaikuse kohta sobib üks raamatukogutöötajate legendaarne lugu ( ma ise olen raamatukogundust õppinud natuke sestap tean, muidu selline tsunftinali on see ) , et üks vend oli Muna pikendamas käinud, muud käes ei olnud. Noh, see on selline lugu nüüd, et kes sai aru see sai.

DAVID YELLEN Too fast for love : Heavy metal portraits

Hetkel siin sätin linna minema, et oleks vist vaja juuksurisse minna ja plaan on väike mullet lasta endale. Ei tea kas tuleb välja, igatahes juuste hetkeolukord lubab midagi aretada. Põhimure on, kuidas juuksuri käest küsida fassongi, ma kardan, et Tartu juuksurid ei tea mulletiteemast midagi, ilmselt proovin " eest lühike, tagant pikk", vast saavad aru. Eile igatahes võtsin kätte David Yelleni hevimetali portreede raamatu, et äkki saan inspiratsiooni a seal päris sellist mulletit ei olnud, ma tahaks sihukest nagu Red Hot Chilli Peppersi ühes videos hullumeelsel taksojuhil oli. Mingi video oli veel kui sama vend kontserdil hullas - ülikõva. Eks näis. A selle raamatu ma ostsin muide Amsterdamist, tundus päris cämp ja on ka. Nagu ma aru sain on kõik need portreed ja inimesed pildistatud ansambli Poison 2000 aasta maailmaturnee ajal, ehkki miskipärast oli ka palju KISS-i fänne a vbla oli neil mingi koosesinemine, ei tea. Igatahes võite ette kujutada , et raamat on vinge - silma jäid mulleeriti sellised keskealisemad naised, keda oli suhteliselt palju miskipärast, jäin kohe mõttesse, et milline nende elulugu võiks olla. Mõned ehedad white trash rõllid olid ka esindatud ja gruupisi kellel tatoveeringud lauljate nimede ja tiigritega ja igast muud kraami. Igati ok hair-metal fännide piltide kogu.

PETER MILLIGAN Human target

Vertigo kirjastuse poolt aastal 2000 avaldatud koomiks oli selline nii ja naa. Sisuks oli ühe mehe, Christoper Chance toimetamised. Mitte niisama toimetamised vaid see vend oli enda elukutseks valinud eradektetiivi hõngulise businessi sellise konksuga, et kutt oli impostor - ehk siis jäljendaja, juhul, kui kellegil tekkisid probleemid, siis Christoper asus selle probleemivenna asemele isiklikult. Impersoneerus täielikult ja siis vastavalt olukorrale lahendas keisse. Näiteks oli seal ühes juhtumis atendaat kohaliku kiriku jutlustajale ühe junkie poolt ja siis see kirikuvend vajas sellist impersonaatorit. Christoperile üldiselt muutmiskunst raskusi ei valmista ning ta hakkaski uurima, miks siis see junkie nii vimma peab jumalasulase vastu ja lõpus selgub kurb tõsiasi, et lugupeetud kirikuhärra on seksuaalselt ahistanud seda noormeest, kes tänu sellele nüüd ongi tänaval ja eluga suht perses ja ihkas kätte maksta. Üks meeldejäävamaid lugusi oli see. Üks teine oli veel päris hea, kui jälle tegu oli ususektiga ja tolle noore juhiga, kes tahtis väikse pausi võtta ja selleks Christoperi abi palus, panin siia sellest loost lk scanni ka, kus ususekti-poisil hakkab kerge kopp sellest vabadusest ( koka, naised ja alkohol) ette tulema ühes baaris ja kutt otsustab tagsi oma sekti juurde minna - see oli pikem lugu ka, läbi kolme numbri ja mu arust oligi Human Targeti miinus see, et sellist läbivat teemat eriti ei olnud, lõpus muidugi nagu öeldakse, lasti otsad vette päris peenelt aga siiski liiga palju oli suvalisi üksikjuhtumeid. Muidu joonistatud oli päris hästi vahepeal, turvaliselt selliselt.

ALAN MOORE & EDDIE CAMPBELL From Hell

Üks kõige suuremaid koomikseid füüsiliselt mis ma olen lugenud. Selline Eesti Entsüklopeedia mõõtu lausa, no natuke õhem aga see eest suurem.Jack The Ripperi lugu - Alan Moore poolt nähtuna. Moore on tuntud deep koomiksivana ja From Hell oligi väga deep. Algul oli raske, sest kunstniku stiil tahtis harjumist ja tekst oli mullides selline kribul, umbes nagu Deleriumil Sandmanis ja sisu ka oli arusaamatu, igast sündmusi ja tegelasi aga siis hakkasid otsad kokku jooksma ja kuskil poole peal tõmbas sisse - kunstnik sai andeks tänu mõningatele Londoni linnapiltidele ja Moore põhjalikkus oli muljetavaldav. Oli selliseid leheküljekeeramise momente, et "wtf? mis toimub" emotsioon tekkis - pean siin silmas dr. Gulli visoone, kui ta hakkis oma ohvreid - tõesti ootamatud visoonid. Väga massiivne teos, lõpus olid annotatsioonid ja eraldi igasugustele teistele konspiratsiooniteooriatele pühendatud peatükk. Ja eriti hea on see, et lõpuks ometi on Eesti raamatukogudesse jõudnud koomiksid - ei tea küll kes tellimise eest vastutab TÜ raamatukogus aga kui ma seal nats surfisin kataloogis siis Sin City esimene osa oli seal näiteks ja teisigi väärt tiitleid.