1996 aastal töötasin ma muusikapoes ja mäletan, ükshommik tuli poe juhataja Indrek, kes ütles mulle "Nii, Spaceman ( see oli mu hüüdnimi seal poes ) nüüd on su elu raamat ilmunud". Ei noh, kas ta nüüd elu raamat on aga heameel oli ja Postimehe raamatupoest raekoja platsil ostsin ära käbe (jooksuga). Aastatel 1994/95 sai ju isegi kaks hooaega häälega Euroopas seigeldud ja muud lisateemad polnud kah võõrad mis raamatus kirjeldatud, olgem ausad. Nüüd oli põhjus jälle kultusteos üles otsida, ning teine tiir peale teha, sest kinodes linastus On The Road. Raamatut ennem kino läbi ei jõudnud, aind esimene osa aga vbla see oligi omamoodi hea nipp, sest edasi lugedes, peale filmi nägemist aitas visualiseerida seda hullust. Ja ei olnd midagi nii kerge lugemine, nagu ma alguses arvasin, sest kirjutatud oli ju ühe hooga, aga raske tekst. Peeter Sauteri tõlge minu arust on siiski ebaõnnestunud, juba 96 aastal tundsin, et ei ole õige see ja nüüd sama teema. Klm oma blogis ( täitsa asjalik blogi se ) ütles hästi ühte filmi iseloomustades : "nagu Sauter tõlgib kõik raamatud sauterikeelde ja kui sa vähegi hindad
alupärandi autorit, siis selle tõlke lugemisel suurt mõtet pole" - kahjuks on jah nii vist. Samas Bukowski Tavalised ogarused oli küll minu mäletamist mööda ogaralt hea tõlge Sauterilt. Aga ma kahtlustan, et Kerouaci puhul on ikka tiba teise dimensiooni substantsid ja Bukowskiga oli Sauteril lihtsam samastuda. Kehvasti oli ka õikekirjaga, ikka päris palju vigu - toimetaja pealt kokku hoitud ilmselt . Aga noh, misma ikka visisen, midagigi on ju. Vbla peaks originaalis ette võtma kunagi, eks siis kobiseme edasi tõlke sobimise/sobimatuse kohta. Pealegi Sauter ise ka tunnistab juba eesõnas, et on nagu ta on ja tema ei vastuta. Kiidame eestik. esmatrüki kaanepilti ka lõpuks - Peeter Laurits on selle foto autor. A ja raamatus oli parimad kohad imo jätkuvalt jazzipidude meeleolude kirjeldused, ning teisel lugemisel lisandus mehhiko-trip neljandas osas vbla tänu filmile se.
Tükike originaalkäsikirjast
No comments:
Post a Comment