Raamatukogus käisn siis hüppasin korra võõrkeelsest osakonnast läbi - et kas uus Pelevin ehk on juba olemas neil? "Midagi nagu oli" vaatas raamatukoguhoidja ja käis sellise asja letti. Punnitasin silmi - et nagu mida!!! - biograafia ka juba välja antud!!! VABTSEE! Väike takistus oli, sest tuttuus rams ja seal oli vahel mingi väike lipik, kirjaga "Ira-le" aga läks õnneks ja sain omale ikka lugemiseks. No ma poleks ära andnud kah käest vist. Sest tegu ikkagi ühe vene lemmikkirjanikuga ja ainsa , kelle uusi asju ma teadlikult ootan ja loen. Ammu pole vene keeles lugend, raske oli meelde tuletada aga siis võtsin joone, et tasa sõuad kaugele jõuad, peatükk peatüki haaval proovisin ja nüüd sai läbi. Metsikult pikendasin, ei teagi mis Ira arvas aga ise ta on süüdi, pannud siis uuesti järjekorda. Pealegi, kuna tegu on mitte ainult ühe kuulsama kirjanikuga vaid ka salapäraseima - intekaid ega avalikkuse ees esinemist Pelevini puhul eriti palju ei eksisteeri - ma usun, ta oleks ise väga rahul olnud, et ma 8 x pikendasin ja ei lasknud levisse tagasi. Salapära peab säilima. Näiteks selle biograafia autorid temaga ise jutule ei saanudki aga sellegipoolest oli huvitav lugemine. Ja aus - öeldakse välja, et pärast Ahuli raamatut on ikka suht kehvaks looming muutunud härral ja nüüd julgen ma ka seda tunnistada, on jah viimased asjad nirud, ma ise mõtlesin et minus või mu nigelas keeleoskuses on asi aga näed ei ole ikka. Aga 90ndate keskpaik oli ta ikka kuningas, kahtlemata.
No comments:
Post a Comment