JOHN WYNDHAM Trifiidide päev

Ulmikute kokkutulekul sel suvel toimus ka viktoriin ja üks küsimustest oli - «Kui päev, mille sa juhtumisi tead olevat kolmapäeva, algab pühapäevase vaikusega, on midagi kusagil tõsiselt valesti.» Missugune raamat algab sellise tõdemusega? Autor 1 p. + pealkiri 1 p. Noh, mina ei teadnud a Ops teadis ehkki algul pani ta ka vale mingi, ka laheda raamatu a viimasel sekundil tõmbas maha ja pani õige vastuse. Kusjuures me Opsiga võitsime ära selle kilva. "Raamatukogu poisid" oli meie kaheliikmelise võistkonna nimi. A see oli nüüd vahemärkusena. Igatahes, Strugatskite Hotelli tagasi pannes Mirabiilia osakonda koduriiulis ( küsisin muide kokkutulekul Jyrkalt ka sõna "Mirabiilia" tähendust a nüüd on jälle meelest läinud mis ta oli, mingi õnneotsing või midagi sarnast? ) tuli see küsimus meelde ja kontrolli mõttes vaatasin üle ja oligi täpselt selline algus a riiulisse tagasi ka ei pannud raamatut, vaid lugesin natsa edasi ja veel edasi ja siis kolisin juba diivani peale edasi lugema. Jumala äge raamat tegelikult, meenutas zombiefilmide teemat, noh, kõik see olustik, et pidi kaitsma ennast trifiidide eest ja barrikadeerima ja üldse inimestevahelised suhted. Seda ma ei mäletanudki, et tegevus Inglismaal toimus ja väga britilikult oligi kirjapandud. Ja hoolimata esmatrüki ajast täitsa loetav, see alati hämmastab mind, et ulme eriti ei vanane, kui on hästi kirjutatud. Väga mõnus lugemine!

A.STRUGATSKI, B.STRUGATSKI "Hukkunud Alpinisti" hotell

Üks suveraamat on mul sellist sorti, mida tegelikult mitu korda lugenud olen a ta on seda lugemist väärt kah. Film on üks lemmikuid Eesti omadest, eriti muusika. Muusika CD on välja antud ja kõik ootavad pikisilmi DVD -d. Vähemalt 2 mul sõpra on ise omaalgatuslikult tõstatanud teema, et kus on DVD? No mina ka vastust ei tea aga loodan salamisi ilusat boxi. See ongi see fänni ärevus vist. Teisi filme ma ei tea, et ootaks mingit luxvärki a HAH-i ootan väga. Nojah, raamat on õhuke ja mina saan sealt meeleolu endale, sellist head raamatumaailma tunnet. Kusjuures, räägitakse, et üle lugedes saab uusi ja huvitavaid asju teada - nojah see on õige küll, sest kohe alguses hakkab pihta tekst nii : " Ma jätsin auto seisma, tulin välja ja võtsin päikeseprillid eest. Kõik oli täpselt nii, nagu Zgout oli rääkinud." - hehee, einomuidugi, tuleb välja , et Hiireke on oma MSN-i nime siit võtnud, ma muidu mõtlesin, et miskuradi nimi see Zgout on siuke? Inspektor Glebsky ülemus, näedsa on. Ja nagu tellitult, kui ma linnas ringi kõndisin, raamat mu roheliste hip-hoppükste suures tagataskus, nägingi Hiirekest - oli Poole Kuue suveterassil, parandas ühe vana futuristi seltsis pead. Näitasin kohe süütõendid ette talle ja Hiireke võttis omaks. Ohohoo-jajah, ega kunagi ammu, kui Püssirohu külglööv oli punkarite ja muidu elukunstnike kooskäimise koht siis ma mäletan veel üht seika, kui Pamp sügavamõtteliselt tsiteeris üht lauset HAH-st - " Inspektor Glebsky kustutas koni neitsilikult süütusse tuhatoosi" Tegelikult oli see lause nats teistsugune - "Ma vajutasin koni neitsilikult puhtas tuhatoosis puruks ja läksin magama".

PATRICK CARIOU Yes Rasta

Juba teist korda ma tassin mingi monsterraamatu Damist kaasa. Ükskord ostsin ikka väga väga suure gabariitidelt ( ja kahtlemata ka sisult) ramsi ja nüüd siis see aasta sai selline teos. A mis teha, kuna seal linnas on selliseid tegelasi nagu päris palju ringi sebimas, eks see otsustas kah. Turisti värk. A raamat on tegelikult aus - suures üleleheküljelised A5 mõõtu mustvalged fotod Jamaikast ja Jamaiks elanikest. Ikka sellistest kohtadest , kuhu turisti jalg ei satu. Ja väga mõnus oli suvehommikutel rõdul, kohvitassi taga sellisesse fotoraamatusse süübida. Üks lemmiktegevusi muide mul - õige muss peale ( trip-hop näiteks, kui ulmekunstnike teema, antud juhul muidugi deep dub või reggae on ainumõeldav) ja siis mingi pildiraamat kätte ja pilte uurima! Jumala hea! Vast saab nüüd raamatublogi sügisel rohkem täiendust ka, nii ikka pole , nagu olekski aind neid rastapilte vahtind terve suve, tegelt lugesin ikka rohkem, paremad ramsid panen kirja ka. Selle suvevaikuse kohta sobib üks raamatukogutöötajate legendaarne lugu ( ma ise olen raamatukogundust õppinud natuke sestap tean, muidu selline tsunftinali on see ) , et üks vend oli Muna pikendamas käinud, muud käes ei olnud. Noh, see on selline lugu nüüd, et kes sai aru see sai.