Juba teist korda ma tassin mingi monsterraamatu Damist kaasa. Ükskord ostsin ikka väga väga suure gabariitidelt ( ja kahtlemata ka sisult) ramsi ja nüüd siis see aasta sai selline teos. A mis teha, kuna seal linnas on selliseid tegelasi nagu päris palju ringi sebimas, eks see otsustas kah. Turisti värk. A raamat on tegelikult aus - suures üleleheküljelised A5 mõõtu mustvalged fotod Jamaikast ja Jamaiks elanikest. Ikka sellistest kohtadest , kuhu turisti jalg ei satu. Ja väga mõnus oli suvehommikutel rõdul, kohvitassi taga sellisesse fotoraamatusse süübida. Üks lemmiktegevusi muide mul - õige muss peale ( trip-hop näiteks, kui ulmekunstnike teema, antud juhul muidugi deep dub või reggae on ainumõeldav) ja siis mingi pildiraamat kätte ja pilte uurima! Jumala hea! Vast saab nüüd raamatublogi sügisel rohkem täiendust ka, nii ikka pole , nagu olekski aind neid rastapilte vahtind terve suve, tegelt lugesin ikka rohkem, paremad ramsid panen kirja ka. Selle suvevaikuse kohta sobib üks raamatukogutöötajate legendaarne lugu ( ma ise olen raamatukogundust õppinud natuke sestap tean, muidu selline tsunftinali on see ) , et üks vend oli Muna pikendamas käinud, muud käes ei olnud. Noh, see on selline lugu nüüd, et kes sai aru see sai.
No comments:
Post a Comment