TARMO TEDER Luurejutud

Tarmo Tederi Onanistid oli põhjus, miks ma selle jutukogu läbi lugesin. Onanistid oli tase ja see jutukogumik oli siuke väike niiet miks mitte, onju. Esimene jutt oli päris raju ka ja ma sain teada, et Tallinnas on seal kusagil tunneli juures mingi "peldikubaar" kus kah kunstnikud käivad ja legendaarne koht. Eino ma olen sealt mööda jalutanud küll ja mingit koha silti näinud aga alati ma olen mõelnud, et see on vist mahalammutatud putka ja ammu enam pole olemas. Ma ei kujuta ette kus see sissepääs seal on. A edasi olid jutud natuke liiga fantaasiarikkad, ei sobi see teema mu arust Tederile. Kirjuta joodikutest aga ära hakka kosmiliselt filosofeerima! Vahepeal oli muidugi päris okei jälle. eelviimane lugu mulle ka meeldis, kus Eesti moodi jõulupidu peeti. Kaanekujundus Peeter Lauritsalt - mees kelle fotokunsti ma ei jaga eriti välja aga ta on osanud oma nime respektaabliks teha mu silmis. Tederil on veel kaks raamatut mis ma vist läbi loen lähiajal, üks pidi jutukogu olema samasugune, Lauritsa kujundusega aga lood pidid kopli liinidelt olema.

DIEGO MARADONA El Diego

Kule see oli küll kaasahaarav raamat. Maradona autobiograafia! Ei uskunud, et nii huvitav on a eks vana noorusaja spordihuvi mälestused lõid välja, MEXICO 86 on mu lemmik jalka-mm ja kangelane oli Diego seal ju. Ehkki ma olin ise Inglismaa poolt respektin Maradonat väga. Vanakooli mees - nagu ta ise kirjutas lõpus on ta. Üldse kirjutas ta igast huvitavaid asju, alates noorusest kui ta Argentiinas mängis, et nuttis lahinal kui ta välja arvati ikka 78 aasta koondisest, 82 libises väga põgusalt üle, no see oli läbikukkumine ka, siis Barcelonas hakkas ta kõuki panema - üldiselt seda teemat ta ka eriti ei harutanud lahti, mainis aint, et cocaine on pahe ja tema enda probleem. Siis muidugi Napoli ja Itaalia meistrivõistluste peatükid, kutil oli ikka uhiuued Mercedesed, akna alla toodi koos võtmetega ja Napoli tuli koos temaga meistriks ja karika võitsid, niiet eks ta oli seda väärt. Üsna selline ladinaameerika tüüpi lugu on, kui miskit välja ei tulnud, siis olid ikka vigastused süüdi ja enamus osast oli ikka jäi Maradonal õigust ülegi. Mexico 86 - "jumala käsi" , tunnistas ilusti üles, et jah oli muidugi, a "kohtunikega ma vaidlema ei hakka". See - eest see teine värav olevat ta karjääri kõige parem. Siis Italy 90 oli korruptsioon, et finaalis Saksa võitis ja juba hümni ajal saatis ta kõik vittu - "Hijos de puta" - laulis ta hümni ajal. Noja siis tuli USA 94 kus ta edefriiniga vahele jäi - muidugi tema oli apsaluutselt puhas ja ei teadnud midagi, omaarust ostsid koondise arstid asendusravimi kus mingid ained hakkasid sisi reageerima. A ja , et ennast vormi ajada siis mees võttis endale kiirendusjooksu treeneriks Ben Johnsoni. Eino naerda sai kõvasti ja väga lahe lugemine oli.

Hand of god

JIM DeKORNE Psühhedeeliline shamanism

Kui Terence McKenna oli leebem sissejuhatus ja rohkem filosoofiline mõtisklus hallutsionigeensete seente ja taimede teemal, siis Jim DeKorne oli juba konkreetsem ja põhilised pajatused olid teemal, kuidas mees igast keeduseid tegi ( jumal küll, seal pidi keetma üle ööpäeva igast taimeleotisi ja kurnama ja sada imet tegema). Ja siis olid enamus sellised kirjeldused : "segu oli ilgelt vastik ja rõve sisse võtta, kuid kuidagi vägistasin sisse ( ei olnud harv juhus kui kutt välja oksendas ja siis okse uuesti ära sõi, appikene) siis poole tunni pärast hakkasin nägema värvidemaailma, aga ikka oli väga sitt olla ja oksendasin kogu aeg. No enamus oli selline teema. Huvitavad olid lõpupoole punase kärbseseene peatükid, et seenemehikeste käest saab igasuguseid asju küsida kui nad uima all su juurde tulevad, aga üldiselt olevat füüsiliselt vastik. No ma ei tea. Igast imeleotisi ja taimi oli seal tõesti kirjas. DMT -peaükk oli kah huvitav, ei saanudki aru ma täpselt a vist Eestiski mingi tavaline kõrreline sisaldab kah seda, tegin endale mindnote, et peab ettevaatlik suvel olema kui suva heinakõrt närid, :D. Kuldlause oli selline seal, et kui keegi kahtleb maavälise tsivilisatsiooni olemasolus siis piisab 2 minutist DMT -suitsetamisest ja kahtlused on hajutatud. Jah on kuulda, et see DMT tõmbab teise dimensiooni, kusjuures sarnasesse, ehkki inimesed on erinevad. A lõpuks jõudis kutt järeldusele, et kõige paremad on ikka psiloseened. LSD -st räägiti ka, tegelt päris huvitav teos omamoodi.