Tarmo Tederi Onanistid oli põhjus, miks ma selle jutukogu läbi lugesin. Onanistid oli tase ja see jutukogumik oli siuke väike niiet miks mitte, onju. Esimene jutt oli päris raju ka ja ma sain teada, et Tallinnas on seal kusagil tunneli juures mingi "peldikubaar" kus kah kunstnikud käivad ja legendaarne koht. Eino ma olen sealt mööda jalutanud küll ja mingit koha silti näinud aga alati ma olen mõelnud, et see on vist mahalammutatud putka ja ammu enam pole olemas. Ma ei kujuta ette kus see sissepääs seal on. A edasi olid jutud natuke liiga fantaasiarikkad, ei sobi see teema mu arust Tederile. Kirjuta joodikutest aga ära hakka kosmiliselt filosofeerima! Vahepeal oli muidugi päris okei jälle. eelviimane lugu mulle ka meeldis, kus Eesti moodi jõulupidu peeti. Kaanekujundus Peeter Lauritsalt - mees kelle fotokunsti ma ei jaga eriti välja aga ta on osanud oma nime respektaabliks teha mu silmis. Tederil on veel kaks raamatut mis ma vist läbi loen lähiajal, üks pidi jutukogu olema samasugune, Lauritsa kujundusega aga lood pidid kopli liinidelt olema.
No comments:
Post a Comment