А. Гаррос, А. Евдокимов Чучхе

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest käigust paar aastat tagasi Riiga kus sai ka külastatud sealset suurimat kaubamaja ALFA. Üsna jõhkralt suur asutus on. Kaks head teemat leidsin kah kokkuvõttes - 1. Double Coffe, mis Tallinna omadega võrrelda ei anna, liiga kunn on seal ja 2. üks väike vene kirjanduse pood. Tõesti, kui pragu on hetkesisul mu lemmikraamatupoed üks Amsterdamis ( seal on tegelt kolm lemmikut) ja Prahas, siis vene kirjanduse koha pealt on too ALFA oma. Nojah, seal ilmselt ma hoidsin käes G/J raamatut, sest müüja soovitas mul mingit Riia noorte ja vihaste meeste raamatut, et pidi olema pangandusest ja thrillet ja üldse kõva sõna. No ma tookord ostsin siiski oma järelejäänud lattide eest ühe teise ramsi a muidu oli siukest uut vene kirjandust seal kohe eraldi kolm riiulit. No sellist ägedat. Teine episood tuleb nüüd Prahas, kui ma ka raamatupoes tsekkisin välja HEAD CRUSHER nimelise ramsi ja siis lugesin tagantkaanelt, et kas riia kutti, ( ahaa! et seda soovitatigi seal ALFAS) uus Pelevin ja vene American Psycho ja et on preemiaid saanud ja mis iganes, no ma inglisekeelset ei hakanud ostma, jätsin autori meelde või isegi toksisin mobiili, et kui vene keeles näen siis tsekin. A siis läks mul see nimi meelest ära või kustustasin tlfonist. Midagi häguselt oli ja googeldasin kodus mis jaksasin a ei leidnud. No läbi ussimunni kuidagi ikka sain kätte nimed jälle ja nüüd siis sattus siuke raamat neilt ette. Et tavai, kolme jutuline kogumik, 2006 - mis vendadega siis tegu on? Tjah, esimene jutt oli ok. Kutid küll väitsid eessõnas, et konkreetselt Hodorovski juhtumit nad silmas ei pidanud a no nii üldiselt. Ja oli tõesti mõnusalt kirjutatud, nagu filmistsenaariumina , mulle väga istus selline lühikeste peatükkide stiil. Sisu oli siuke, mingi Agatha Christie 10 väikest neegrit versus vene tänapäeva äri, räpi ja muu eliidi ringkondades. Teine jutt oli juba kahtlasem, mingist vennast kes tegeles inimeste otsimisega, lõpuks otsis iseennast või midagi sarnast ja kolmas oli aint selle Jevdokimovi kirjutatud ja väga skisofreeniline, sain teada erinevatest võtetest, millega vene mendid ülestunnistusi välja peksavad a üldiselt jäi lõpp segaseks ja ei tundu need vennad midagi nii väärt oma haipi esialgu. Vahepeal ma käisin Riias jälle ja ostsin ühe nende uue raamatu veel Factor Fury , eks näis mis saab.