Hea pealkiri muidugi, Ketsiga hirnusime, et päris hea kui raamatukogus ntx küsid ja siis hõigatakse kusagile taharuumidesse - "Eevi, siin üks tahab ONANISTID, vaata kas sul on seal" või midagi. Loll nali muidugi a meil oli lõbus. Õnneks ma küsima ei pidanud vaid oli kohe riiulis, heh, mulle on see Eesti kirjanduse riiul kohe meeldima hakanud ma vaatan. Tarmo Tederit ma olin kunagi varem ka lugenud 90ndate alguses, kui Sautergi debüteeris Indigoga, samas sarjas ilmus üks tumesinine loetav jutukogu veel ja Teder oli autor. Selline karm realist, mäletan , kirjutas joodikutest ausalt ja kraad kangemalt kohati kui Sauter. Onanistid oli päris täpselt see mis ma ootasingi ja tahtsin, eriti esimene pool raamatust. Et sain teada mis toimub eesti 40ste põlvkonna elus. Mihkel Muti "Kõrtsikammijad" on sellega võrreldes päris pühapäevaromaan, sest kohati läks isegi mu jaoks üle võlli ja meenutas kangesti Harri Jänese 1986 aastal väljaantut raamatut "Allakäiguspiraal". mis rääkis õpetlikult alkoholismi kahjulikkusest kirjanduslikus vormis, koos arstide kommentaaridega. Onanistides kommentaare polnud a umbes sama. Kusjuures valmistasin ennast ette ka siukse raamatu lugemiseks ja käisin eelonevalt üle hulga aja Illegaardis, kus oli ses mõttes täislaks, et istusin Mehis Heinsaarega ühes lauas ja siis sain vist tuttavaks ka underground kultuslavastaja Kalev Kuduga a noh, nad on noored siiski. Nende vanade pässidega ma vist niiväga tuttavaks saada ei tahakski, alkoholistid ja onanistid, that's right Tarmo.
No comments:
Post a Comment