H.P. Lovecraft/Rotomago/Julien Noirel - Nyarlathotep

Õuduskirjanduse vanaisa Howard Phillips Lovecrafti kirjutistega on mul see probleem, et natuke nagu puiseks jääb, kõige austuse juures a samas on ligi 100 aastat need vanad ka, ses mõttes jällegi arusaadav.  Küll aga annab tugeva boosti juurde kui tema ideid ja kujutelmi saab joonistatud kujul nautida ja koomiksid on ses suhtes väga tänuväärt kraam. Siin lühikeses, 54 leheküljelises Prantsusmaal väljaantud  koomiksiadaptsioonis on täitsagi õnnestunult tabatud see kummaline meeleolu ja õhustik, mis Lovecrafti lugudes valitseb. Ilusti väljapeetud  tumedamapoolsetes toonides joonistatud, palju üleleheküljelisi suuri ja psühhedeelseid  koomiksipaneele ( kui lugu lõpupoole hakkab jõudma ) cool! Lugu siis ühest linnast, kuhu saabub Egiptusest keegi salapärane tundmatu ja ehitab miski spets kinoprojektori ja kui linnaelanikud seansile lähevad...siis...aga see pole mitte ainus lugu kus Nyarlathotep-i nimeline tegelane Lovecrafti loodud universumis tegutseb ja mitte ainult tema loodud, nende kirjanike/muusikute/koomiksite/mängudemaailma nimistu, kus antud tegelane eksisteerib on tõesti muljetavaldav - Stephen Kingi "Tume Torn", Roger Zelazny "Üksildane oktoobriöö", Metallica, Alan Moore koomiksites, Conani koomiksisarjas...tõepoolest, H.P. Lovecrafti maailm on andnud meeletult popkultuurile ainest ja saan täitsa aru "lovecrafistides"t ja Cthulu-maailma kummardajatest-uurijatest"!

Charles Stross - Külmem sõda

Ei tea, ei lähe väga Stross peale mulle. Kahtlustan, et  liiga advanced mind mu  jaoks ta. Populaarne see šhoti kirjanik on küll, viimaselgi ulmikute kogunemisel selgus, et loetakse ning fännatakse mitte ainult ulmeekspertide poolt.  Seda siis, kui Fantaasia kirjastus tuli tutvustama omi uusi väljaandeid meie lauanurka, noja tuligi jutuks kõrvalistujaga "Külmem sõda" kogumik, kutt ütles kohe, et teda näiteks võib küll liigitada Strossi fännide sekka ja rääkis nii mõnestki mitteeestikeelde tõlgitud raamatust ning sarjast õhinaga - paraku kõik see lendas üsna kõrgelt jällegi üle minu mõistuse, seda ma tunnistan, jään alla neile ülipöörastele  žüheekäikudele mida Stross tundub valdavalt ja mõnuga produtseerivat.  "Külmem sõda" kokkuvõttes väga nüüd siiski ei üllatanud, ühe loo baasidee, et inimkond on selline kübe maailmaruumis, selle laksu olen ma Arhur C Clarke raamatutest ära saanud ( "Lapsepõlve lõpp" ja Kohtumine Ramaga" ) No ja koheselt on alati umbusaldus, kui lääne taustaga kirjanikud proovivad venelasi kirjeldada, eriti veel nõukogude aega ja kombeid, mkmm, ei! Teisest loost ( kogumiku esimene ) sai rohkem rõõmu tunda, kuna närisin hiljuti H.P. Lovecrafti "Hullumeelsuse mägedes" läbi lõpuni, siis nüüd  magustoiduna kaasaegne järg siin olemas ja enam-vähem kokkuvõttes, kena puänt.

H.P.Lovecraft - Vari aja sügavusest

Orpheuse Raamatukogu sarjas avaldatu on suht kvaliteetkraam olnud alati, silmaringi laiendav ja hariv kindlasti. Pealegi on käes pikad ja pimedad sügisõhtud, soodne aeg õuduskirjanduse lugemiseks. Kaasaegse õuduskirjanduse ühe alustala, kui nii võib öelda , härra Howard Phillips Lovecrafti nime ma muidugi teadsin aga tema loominguga oli see probleem, et olen üritanud aga mitte eriti õnnestunult ( pooleli on kõik katsed jäänud). Aga kui nüüd see uus kahelooline raamat ( + essee ) ilmus siis katsetasin uut moodi lähenemist mis läks õnneks. Uus lähenemine tähendas seda, et võtsin abiks illustratsioonid, mida hea lihtne internetsist leida, isegi koomiks leidus täies mahus esimese loo kohta ning niiviisi koos erinevate kunstnike nägemustega oli hoopis teine minek lugemisel. Või no mis illustratsioonidega, raamatus olevast põhijutust on tehtud täitsa viisakas lühianimatsioon/mängufilm, väga vinge - youtubes vaadatav siit!