Ameerika esimese undergroundkoomiksibuumi väidetavalt kõige äkilisema kunstniku retrospektiiv. Pehmekaaneline aga see-eest mõnusalt suuremapoolse formaadiga - Sammalhabemel oli õigus, kui ütles, et looduses peab valitsema tasakaal. Ses mõttes tasakaalustas eelmise taskuformaadis "Cola Madnes"-i lugemiselamuse ilusti ära. Ma ei mäleta täpselt, mis oli see esimene "ahha" - elamus alternatiivkoomiksi maailmas mul aga neid on väga äge lugeda mainstream omade vahele. Tavaliselt on need autorikoomiksid, suht küsitava joonistuskvaliteediga aga see-eest on nad tsensuurivabad ja ikka kohe väga-väga vabad. Nõrgema närvikavaga inimestele rangelt vastunäidustatud. Fantagraphicsi youtube's oleva raamatulehitsemisvideo tegemisel ma vean kihla tehti mitu võtet, sest seal keskel on umbes 20 leheküljeline osa väga hulludest hardcore ettekujutustest seksi kohta, mida speedisõltlasest Rory Hayes omas ( ise ses teemas kogenematu ). Raamatu esimene pool oli selline lahjem, pmtselt 50-60ndate EC horrorkoomiksite remiksid, peaosas tema koomiksites läbiv põhikangelane - plüüšhkaru. Siis juba mainitud ultrahardcore/dementne 20 lk streak, pärit tema enda 70ndatel avaldatud koomiksivihikust "Cunt comics" mida ilmus üks number .Lõpupoole oli huvitavamat kraami, kus enamasti ühe.kolmeleheküljelistes lugudes seesama plüüšhkaru tavitas nii kergemaid ( joint ) ja raskemaid ( speed/heroiiin) narkootikume ja filosofeeris ning seikles. Raamatu alguses oli ka eessõna, kus räägiti tüübist, et Rory oli olnud undergroundkooomiksi isa Robert Crumbi suur lemmik. Sealt jäi meelde ka ühe kirjastaja memoir, et Rory taks oli 11.50 $ alati oma tööde eest, sest 10$ maksis doos ja 1.50 edasi-tagasi ühistranspordi pilet diileri juurde. Lõpus oli intervjuu Roryga ja pikemalt tema venna mälestusi, mis haigust ta põdes, seda ma aru ei saanudki ( inglisekeelsetes meditsiiniterminites pole just tugev ) aga jah...lõpuks suri ikkagi narkoüledoosi...
No comments:
Post a Comment