Tauri köögis sai meenutatud nii mõnegi vana punkhiti sõnu ja üheks neist oli ABS-i "Yxindus", igatahes Taurile tegi palju nalja igakord kui hakkasin ümisema "Ma oma yksinduse õisi nopin, neid silmadesse kõrvadesse topin". Ei tea mis see nii nalja tegi a no seda enam sai just see lugu hagu. Vbla see tegi nalja, et ta meenutas eelnevalt 8.KK pungikontserte, rääkis elavalt, kuidas Kojameest nägi esimest korda, et tollel oli miski kett ninast kõrvuni olnud. Eniveis, järgmine päev väisasin Tartu uuskasutuskeskust -sealset raamatuvalikut ma ikka vahest inspekteerin aga ei jäänud seekord midagi silma huvitavat ning hakkasin juba ära sättima kui mingi sisemine hääl käskis luuleraamturiiulit tsekkida, muidu pole toda üldse uurinud , noh, lasin näpuga kuskile keskele ning vaatasin, et ühel õblukesel kogul huvitav autorinimi - võtsin lahti suva kohast ja oba! - ei uskunud silmi korra aga seal ta oli - seesama laulutekst mida sai eelmine päev meenutatud ikka tugevalt. Toon täies pikkuses ära :
YHE NARKISSOSE KAEBED
Ma oma yksinduse õisi nopin.
Neid silmadesse, kõrvadesse topin.
Neid ninna,suhu, põskedesse tropin.
Hea, oma yksinduse õisi nopin.
Neilt musti häälmeid päiksetuulde kitkun.
Ma vaevalt nukrutsen, ma vaevalt itkun,
ma vaevalt habet rasin, juukseid katkun.
Jah, musti häälmeid päiksetuulde kitkun.
Surm seisab minu siseukse taga.
Ma lähen.Yksinduse õilmetega
end vaevalt ehin, musti karikakardega.
Surm ootab minu siseukse taga.
Muidugi ostsin kohe selle luulekogu ära, autori päris isiku tuvastasin hiljem esikaane siseküljefoto järgi - pole midagi öelda, tegu siis ühe diibima kultuuritegelasega eestis, tema debüüt see. Lugesin läbi ka aga no ilmselgelt enamuses valitsenud vabavärsid käisid kergelt üle minu mõistuse, samas üht-teist meeleolu mõttes hablas välja küll.
No comments:
Post a Comment