Sergei Lukjanenko oli nii umbes 15 aastat tagasi suur haip Eesti ulmekogukonnas, räägiti ja kiideti tema teoseid eri sorti kokkutulekutel alati, niiet isegi sattusin lõpuks ärevusse ning ostsin koju riiulisse päris mitu originaalteost. Lugema hakates selgus, et mis ta nüüd nii kõva on, eks keeleoskus andis vbla soovida, seda kindlasti a nii üldiselt tundus, et vana hea "don't believe the hype" siiski kehtib. A üht-teist sai ikka läbi loetud ja kannatas küll ju niiet täitsagi rõõmustasin, kui kuulsin, et maakeeles midagi uut ilmub. Ja ilmub veel nii asjalikult - mõlemad osad pea korraga. vat see on eeskujulik lähenemine kirjastus Erseni poolt! Lugema hakates alguses tõmbas isegi üsna elava pildi silme ette, kui kirjeldati "tollipunkti" asukohta - vanas veetornis, sihuke on täpselt Tartu raudtejaama juures, mahajäetud, Riia tn viadukti poole. A siis selgus, et lisaks sellele urbanfäntasi atmosfäärile on tegemist ka paralleelmaailmadega...mis mulle eriti peale ei lähe... kuidagi arusaamatutel põhjustel ning tingimustel toimusid need tripid, ükski maailm ei muutunud huvitavaks, no üks aurupunklik Kimgim nimeline oli korraks lubav aga tolles maailmas veedeti vähe aega ( kahjuks ). Kala rääkis mulle lõunalauas veel entusiaistlikult kahvliga vehkides, et ära muretse - järg "Puhtand" on parem kui "Mustand" aga ei olnd ta midagi.
nägin, kuidas kivist rinnatise, laternaterivi taga hõljub vee kohal miski ümmargune, tume, helendavate litritega kaetud, pikkade, tee poole küünitavate kombitsatega.... ( art by: jaadvyga )
No comments:
Post a Comment