Arkadi ja Boriss Strugatski - Tigu nõlvakul

Raamatukaanel on suurelt kirjas, et tegu kultusromaaniga...eee..ei ütleks. Ma saan aru kui oleks kirjutatud, et kultusautorite keelatud raamatu tervikversioon ilmunud, siis oleks korrektomundo - kultuslikuks romaaniks on Strugatskitel  ikkagist "Väljasõit rohelisse", imo. Kaanekujundus on üldse mööda mu meelest seekord, mingi odav tigu ühel spiraalsel ehitisel roomamas, ok, arvasin, et ehk selgub peale lugemist misasi see ehitis on aga ei selgunud. Et kriitika ei jääks niisama mölisemiseks siis siinkohal kaks sama teose lemmikkaanepilti võrdluseks - ungari ja inglisekeelse väljaande omad. Sisu poolest nurinat ei ole, kunagi ammu aega tagasi loetust tuli isegi üht-teist tuttavaid kohti ette ning avaldamata metsaosa meeldis vägagi .Mõnusalt sürr tihtilugu, nii sürr kohe, et kuklakarvad tõmbas turri, kui seal metsas kohtuti ja arutelu toimus, aru ei saanud eriti aga äge värk ikka. Hiljem emotsionaalselt rahunenult mõtisklesin, et Stugatskitel vist oligi selline peen võte kasutusel - no et võõrtsivilisisatsioonidega kohtumist kirjeldatakse nagu inimestevahelist aga smas on kõva nihe sees, eredalt meenusid hiljutiloetud Hukkunud Alpinisti Hotelli tulnukad - nood olid ju ka kiiksuga tegelased aga siin raamatus on kangem ning ökoloogilisem kontakt. Mulle kl istub, et ei ole traditsiooniline roheliste mehikeste ulmega tegemist.

Algul tundus talle, et neile roomavad teerada mööda vastu valged kilpkonnad