Anti Pathique ja Tõnu Trubetsky - Daam sinises

Se suvi siis sai põhiliselt istutud oma urus, harva, kui välja nina pistsin. Facebookis oli samas näha, et tuttavad ja sõbrad kõik meeletult matkasid, küll paatidega, küll igast kontserditel, Eestimaa lõpus olevates restoranides jaa nii edasi. Noh, suve lõpuks siiski sai ise kah kuskil kaugemal käidud - ehk siis punknäitusel, mis oli Peipsi ääres ühes külas ( Varnja). Äge näitus ja kui koju jõudsin siis oli veel duhh sees ning sobivalt Apollo raamatupoe aleletilt  ( Raul, tänud vihjamast! )  suvel ostet Daam Sinises kohe võtta. Väga hea lugemine, kui alguse paarist leheküljest üle saab siis läheb lugu käima ja jumala mõnus oli. Mulle meeldis väga, et kogu aeg tõugati mingit kerget bazaari omavahel, keegi ägestus pidevalt, enamasti oli see Sursu. Umbes nagu Totu Kuul tegelaste stiilis õigustamine ja omavaheline nägelus kehtis. Joodi kah palju mis mõnusalt vanakoolikalt kirjapandud, eriti järgmise päeva hommikud ja tegevused, mõistsin kangelaste hingeelu neil momentidel. Ajakirja  TeMuKi intervjuus Trubetsky veitsa seletab ka, kuidas see kahasse kirjutamise asi välja nägi :

Ainuke natuke kehvasti on see, et kas mitte Villu Tamme illustratsioonid ei olnud ajakirjas Noorus lisaks, kui see punkromaan seal järjejutuna ilmus. Need olid väga lahedad - see kuidas Parm lõõtsa tõmbas ja pägalikud õue peal hüppasid tuli eredalt meelde näiteks. Kui need joonistused oleks  raamatus  kah sees olnud....oi!