Raamatu mitteametlikul esitlusel Tults ja Raivo koheselt tunnustavalt noogutasid teose esikaant nähes, et jaa, kõva teema. Mõlemad olid telesarja näinud ja Tults tähendas veel lisaks õige huvitava kommentaari, et "see polnud niisama sari, seda kohe ootasid!". Novat, andis kohe indu juurde ja lootust, et olgugi eestimaine, võib olla tegu täitsagi taheda tükiga. Nu eks isegi natsa hooplesin sõprade ees, et tunnen isiklikult autorit ja too on selline suht muhe tüüp. Viimasel Estconil oli teise päeva hommikul lahkesti nõus oma autoga Põlva poodi ja tagasi sõitma, poes minu mäletamist mööda toimus veel kerge diskussioon, mis õlle sobilik on ja üleüldse joodav. ( Siin raamatus on Saku Heleda propaganda näiteks konkreetselt ning õllejuttu jätkus raamatuesitlusel kauemaks, sest see esitlus toimuski ühes õllekas - 3 h happy hour, 1€ kann, Tartu kesklinnas, beat that! ). Estconil sai räägitud Harglaga veel natsa Stephen Kingi Lemmikloomasurnuaiast ja kui ta ütles, et sorry, see jäi pooleli, siis mõtlesin endamisi, et eri ülbe. Aga pean tunnistama, et põhjust oli ülbe olla kl, sest antud juhul tegi Süvahavva lugemiselamuse mõttes väga pikalt ameerikamaa kuulsusele ära. Kõik see, mida ma ootasin Kingilt - noh, et oleks selline kergelt loetav ja kaasahaarav õuduslugu, mida oleks võimalik öösel lugeda nii, et ei märkagi, kui hommik käes, oli Indreku raamatus täiesti olemas! "Rahvakirjanik" - nii kutsutakse teda ulmefändomis juba pikemalt aega, se tiitel tegelikult on mind eemal hoidnud tema loomingust aga edaspidi miks mitte, mulle väga meeldis ja Apteeker Melchiori sari on sihikul järgmisena.
Indrek Hargla ( foto : Tiina Sulg ) |
No comments:
Post a Comment