See on üks suurepärane koomiks. Prantsuse elukutselisest fotograafist, nimega Marco, kuskil kahekümnendate teises pooles tiksub eluaastaid. Tüüp loo alguses känseldab oma psühhoterapeudi juures teraapia ära ning sõidab hoopis Pariisist jee, venna juurde ja edasi sealt maale oma vanemate juurde, sest on suht kerge kriis nii oma fotograafitöö mõttes kui ka üldiselt elu kergelt sassis, igast filosoofilisi-ekstentsiaalseid probleeme on ju kõigil vahest ja nii temalgi. Joonistatud oli mõnusalt, euroopa koomiks, sõna kõige paremas mõttes. Kõik need külamaastikud, väga ehedad vaated ning väiksed aga olulised detailid paigas. Siis kui meie peakangelane venna juurde saabus ja talle kass sülle puges, vat siis sain koheselt aru, et see koomiks mulle meeldib! Amazoni veebipood pakub võimalust esimesi lehekülgi vaadata. ( click to look inside ;) ) Koomiksialbumi esikaane nurga peal asus suur kiri, et ajakiri Time aasta 5 parima koomiksi sekka valitud! Lisaks sellele on Ordinary Victories võitnud ka koomiksiauhinna Fauve d'Or ( Kuldne Metskass ). See väga kõva auhind, mida jagatakse igaastasel Euroopa suurimal koomiksifestivalil mis toimub alates 1974dast, Prantsumaal, Anguolemnes. Jea, üle 200 tuhande külalise, 4 päeva jooksul. Eks ta ole, siin Eestis vist eriti ei hoomata koomiksikultuuri väga, arvatakse enamasti, et tegu mingi superkangelastega, kes lendavad ringi või siis mikihiirebisnis jms standard, aga vbla asi paraneb. Mõned siiski jagavad matsu väga hästi, näiteks sõps Opstops, kes oma koomiksinjuuhiga Helsingis käies tabas kümnesse. Ja tõi lugemiseks nii selle kui ka järje - Ordinary Victories : "What is precious". Aitäh!
No comments:
Post a Comment