Raamatu ilmumisest sain teada telefoni kaudu, operatiivselt - Kets helistas, ärevil, et selline mega kultusteos on ilmunud, kohe on otsas ilmselt raamatupoodidest aga vana kaubamaja all veel on saada. Selge see, et jooksuga poodi minek! A lugema kohe ei hakanud ja nii ta jäi. Noh a nüüd tehti ju pmtselt selle raamatu alusel meganäitus Eesti Rahva Muuseumis - "Nõukogude lillelapsed". Mõtlesin veel, et kas lugeda ennem või pärast näitust ja tegin siis kuningas Saalomnliku otsuse ja lugesin kolm peatükki algust ja siis näituse avamisele! Ülimõnus oli see avamise möll seal ERM-is, laud oli kohvikus juba ees sumisemas sõpsidega ja üleüldine atmosfäär ka selline vanakooli aur, et tundsid nagu kala vees ennast kohe. Selle aasta parim avalik üritus siiamaani, just atmosfääri mõttes. Eks seal oli heade inimeste konsentratsioon nii suur, et füüsiliselt oli tunda seda hipilikku positiivsust ümberringi. Vabadust sihukest. Nojah, samas näitusesaali löögile ei pääsenud alguses aga õnneks meie kohvikulaudkonnas oli vabatahtlikuna Hämps käinud abistamas näituse ülespanekul ja rääkis mis seal näha saab - et kuulus "Sopalsi" pudel on täitsa olemas ja mint konditsioonis ehk siis kork peal! Ja Mihuilil ( kes ka abis käis ) oligi väike ärevus tulnud, et võiks ikka kruvidega kinni keerata klaaskuubi mille all too seisab, igaks juhuks! Hiljem muidugi sai ikka korra põgusalt näituseruumides kiirelt sutsakas jalutatud - kasseti Erki seisis seal nagu väike majakas ja soovitas väljapandud vinüülplaatide psühhedeelset kujundust vaadata, tähendades, et "mul on kõik olemas", suht rahulolevalt. A raamatust ta ei olnd midagi kuulnud. No vat seesama siin ongi millest teema üles tõmmati. Kusjuures nüüdseks on asi niikaugel, et isegi olen näitusele ühe eksponaadi andnud, jee!
No comments:
Post a Comment