Krt, päris pikalt ootas tegelt uus Kohtunik Di lugude raamat mul. No ei olnud sellist krimkatuju. A siis , kui juba mitu korda pikendatud ja kriitiliseks läks panin Buddha Lounge muusika cdmängijasse tiksuma ja tegin ühe eriti hea kannutäie rohelist teed ja võtsin raamatu kätte. Noh , kohe olin teemas sees, no problemo. Lõhnaküünlad veel puudusid a neid ma magamistoas ei põleta, aind rõdul, harva. Nojah, raamat oli väga hea, Gulik on super ju, dektetiivide edetabel oleks mul, siis esikoht kuuluks muidugi Sherlock Holmsile a hõbe ma arvan kohtunik Di - le. Kolmandat kohta ei ole, sest ma tegelt väga krimkade fänn pole. A Di lood on mõnusad just olustiku ja atmosfääri pärast, tegelt tühja neist mõrvadest. Kusjuures ühe kaheksast loost lahendasin ise ära, poole pealt. Konnatiigi lugu. Üllatas, et näiteks lõpus 2 lugu on sellised süngemad, atmosfääri poolest just. Taust on seal selline, et Hiina Keisririik hakkab sõdima mongolitega ja piiriäärses linnas ei ole nii rahulik olla midagi. Riisi pole ja üldse on trööstitu õhkkond. A eelmised kuus lühilugu olid nagu ikka, vana hea Hiina chill.
No comments:
Post a Comment