PEETER SAUTER Vere jooks

Sauter mulle meeldib, no kellele ei meeldiks, onju. A raamatuid konkreetselt olen lugenud vist aind Indigot. Mitu korda. Kui Indigo ilmus omal ajal siis ma ise olin vabtsee EÕM-is, Peetri alevi ligidal ja kui tüdrukud linna läksid ükskord siis ma lasin spetsiaalselt tuua endale. Ütlesin, et vat selline väike sinine raamat peaks olema ilmunud, et kui raamatupood ette jääb tooge ära. Ülikõva! Vahepeal ostsin Luusi ka, aga seda ma lugenud pole. Seal peaks olema Indigo remake kerge ja siis veel midagi. ei tea miks ta mul lugemata on siin. No äkki ootab oma aega. Vahepeal muidugi niipalju kui Vikerkaartes või kuskil mujal asju on ilmunud siis need on ka läbi loetud. Anyway, see kõik on vana Sauter. Uus jutukogumik algas ka vanaviisi, no selline laadna kultuursete joodikute teema, ehkki esimeses jutus oli mingi homoteema sees, ma mõtlesin, et misasja? Tederi Onanistid algas ka räigelt ja nüüd Sauter ka miskipärast nii kirjutab. Tuju läks ära täitsa a jutu lõpp päästis. Järgmine lugu "Nuga" oli raju. Oi sa vana kurat kus Sauter on vihaseks läinud! Oli emotsioon. A ilusti kandis välja see lugu. Polanski maniakk Tenantist tuli meelde seoses selle kleiditeemaga. Igatahes kõva andmine! Ja siis oli vahepeal selliseid tavalisi lugusi, Jõulud ntx mul tuli tuttav ette. Pätt ja pihiisa ka , ma kindel pole kas ma olen varem lugenud, aga tundus tuttav, lõpus läks ülemõistuse rajuks Eesti kirjanduse kohta ( noh, Kivirähk oli ka vihane tegelt Ussisõnades, mingi sellised vaibid on üleval vist). Novat. Joonistused olid ka lisatud, tegelt on tal vist varasemates raamatutes ka illustratsioonid a ma ei teadnud, nüüd tean. Bukowski pealt maha vehitud vist a las olla pealegi. Äge raamat. Lisalugu tuli ka - detsembri Vikerkaarest, mis mul jaan saadik voodi kõrval vedeles, just Sauteri loo pärast ostetud ja seal oli Õnnepalu arvustus ka Vere jooksu kohta, kõik täpselt õige, samad mõtted mis mul lugedes.