Bukowskist ma esimene kord kuulsin siis kui hakkasid ilmuma EE TV kavas tema lühijutud.Postimehe fotograafi Pets oli fänn ja vist ka inglise keeles lugenud ja jutustas mulle ümber Zavoodi leti ääres loetut, mingi liivakastis väiksed inimesed tegutsesid oli üks jutt, mäletan. Mario kuulas ka ja valas õlut ja proovis natuke sõna sekka lüüa, kiites Bret Easton Ellise "Less than zero"-t, et on kah hea chill raamat - jah, mulle meeldisid need õhtud Zvoodis. A Bukowski fenomenile ma pihta ei saanud siiski, hoolimata säravatest Petsi ümberjutustustest. Siis ilmus esimesena lühijuttude kogumik "Põhjatuse piiril" , mis mul pooleli on siiamaani ( ka sealt on mulle jutte ümberräägitud - Martin just hiljuti meenutas Buffalo Billi lugu, kes olevat metsiku lääne kõige kõvem mees ja Alan kunagi fännis ühte suure munniga neegri köögilugu sealt ). Siis tulid "Naised" ja "Postkontor" - mis ma läbi lugesin aga jällegi erilist muljet ei avaldanud. Siis ilmus elulugu "Pöörase elu rüpes" - see mulle meeldis. Ja siis ilmus "Tavalised ogarused" - mis mulle lõpuks meeldis, ilmselt esimene eestikeelne, mis tõlgitud hästi. Ma kahtlustangi, et varasemad ei istunud just kohmaka tõlke pärast. Et ses mõttes on Martinil õigus - ilmselgelt tuleb Bukowskit inglise keeles lugeda. Noja "Hollywood" - see tuli läbi lugeda, et olla ikka hip, noh. Moevärk. Ajaa- "Pulp" on ka eestikeeles olemas ja ma ise pean seda parimaks tegelikult, väidetavalt Bukile endale meeldis samuti Pulp kõige rohkem mis ta on kirj. A Hollywoodis täpselt käis mulle kah pinda, et mingid imelikud pseudonüümid olid ja tõlge oli kahtlane, ma arvan. Pea valutas juba eestikeelsetest roppustest, mis tõlkija oma fantaasia piirides välja mõelnud oli. Filmi ma näinud pole, kunagi oli vabtsee kadunud, kui üks sõps tahtis a nüüd on olemas jälle ja eks lähiajal saab vaadataud.Sunday, May 27, 2007
CHARLES BUKOWSKI Hollywood
Bukowskist ma esimene kord kuulsin siis kui hakkasid ilmuma EE TV kavas tema lühijutud.Postimehe fotograafi Pets oli fänn ja vist ka inglise keeles lugenud ja jutustas mulle ümber Zavoodi leti ääres loetut, mingi liivakastis väiksed inimesed tegutsesid oli üks jutt, mäletan. Mario kuulas ka ja valas õlut ja proovis natuke sõna sekka lüüa, kiites Bret Easton Ellise "Less than zero"-t, et on kah hea chill raamat - jah, mulle meeldisid need õhtud Zvoodis. A Bukowski fenomenile ma pihta ei saanud siiski, hoolimata säravatest Petsi ümberjutustustest. Siis ilmus esimesena lühijuttude kogumik "Põhjatuse piiril" , mis mul pooleli on siiamaani ( ka sealt on mulle jutte ümberräägitud - Martin just hiljuti meenutas Buffalo Billi lugu, kes olevat metsiku lääne kõige kõvem mees ja Alan kunagi fännis ühte suure munniga neegri köögilugu sealt ). Siis tulid "Naised" ja "Postkontor" - mis ma läbi lugesin aga jällegi erilist muljet ei avaldanud. Siis ilmus elulugu "Pöörase elu rüpes" - see mulle meeldis. Ja siis ilmus "Tavalised ogarused" - mis mulle lõpuks meeldis, ilmselt esimene eestikeelne, mis tõlgitud hästi. Ma kahtlustangi, et varasemad ei istunud just kohmaka tõlke pärast. Et ses mõttes on Martinil õigus - ilmselgelt tuleb Bukowskit inglise keeles lugeda. Noja "Hollywood" - see tuli läbi lugeda, et olla ikka hip, noh. Moevärk. Ajaa- "Pulp" on ka eestikeeles olemas ja ma ise pean seda parimaks tegelikult, väidetavalt Bukile endale meeldis samuti Pulp kõige rohkem mis ta on kirj. A Hollywoodis täpselt käis mulle kah pinda, et mingid imelikud pseudonüümid olid ja tõlge oli kahtlane, ma arvan. Pea valutas juba eestikeelsetest roppustest, mis tõlkija oma fantaasia piirides välja mõelnud oli. Filmi ma näinud pole, kunagi oli vabtsee kadunud, kui üks sõps tahtis a nüüd on olemas jälle ja eks lähiajal saab vaadataud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Ütleme nii, et Buki on inglise keeles mõnusam lugeda kui eesti keeles ja tegelikult tema parim teos "Captain..." (ei viitsi pikalt välja kirjutada) on üldse eesti keeles ilmumata (loe. lib.ru-st - seal inglise keelne olemas).
"Hollykaga" oli tore imelik lugeda neid reaalseid tegelasi, kelle nimesid oli totralt muudetud. Eriti jabur oli Tom Jonesi stseen. Miks ta ei oleks võinud kirjutada et see oligi Tom Jones seal laval? Patrick Bateman käis ka U2 kontserdil ja arutas kas Bonol on suur või väike munn. Imelik argus või pimedus. Kui sa filmi Barfly pole näinud, ei ole ju mõtet üldse lugeda eriti, sest mõjub imeliku paroodiana. Ma mäletan ostsin selle kuskilt Läänest, aga pärast läbilugemist olin suhteliselt nõutu ja kinkisin Tolgile sünnipäevaks.
Post a Comment