IRVINE WELSH Kõnts

Nagu lubatud, võtsin ka koduriiulist raamatu ette. Tjah, kui ma ükskord, mäletan oma riiulit silmitsesin, siis olid seal järjest sellised pealkirjad nagu "Ameerika psühhopaat" "Kõnts" "Saast" "Tung Tappa" "Oopium" - päris hirm tuli endalgi peale. Selline psühhopaadi riiul. A noh, mis teha. Igatahes riiulis seisis mingi 2 aastat mul see Welsh, lugemata. Ju ootas oma aega, sest ma kahtlustan, et oma mõõtme andis praeguse momendi lugemiselamusele juurde ka mu praegune töökoht, peaaegu sama teema, mitte küll politsei a riigitöö, administratiivne. Igatahes Christeri, kes on üsnagi Welshi fänn, ( ma kedagi rohkem ei tunne ka isiklikult, kes oleks enamus, kui mitte kõik Irvine asjad läbi lugenud ) kommentaar oli, kui kuulis , et praegu Kõnts käsil on - "Bruce Robertson is da man!". Jees - indeed. Väga kõva vend. Selline, kes ostab iga esmaspäeva hommikul The Suni, et kolmanda lehekülje peale pihku lüüa ja "Väravaid" lugeda. Krt, mulle ikka räigelt meeldis kogu raamat. Kui ma siin arvasin, et eelmine rams on siiani parim aasta lugemiselamus, siis näed - nüüd on uus lemmik! Ramsiga oleks võinud veel CD kaasas käia - Bruce - lemmiklugudega mis ta kuulas, need olid ikka eriti peened heavylood ja ballaadid. Welsh ise on üsna spets vend musa alal, ma nagu olen kuulnud ja kujutan ette kuidas ta mõnuga sellised lood pani Bruce automakki. Ise ma kuulasin esimene pool raamatust lugemise kõrvale Bargrooves sarja 6 ja 7 plaati ja teine pool ehk lõpp läks kuidagi nii, et Public Image Lmd. saatel. Ma räägin, oleks taht CD-d kaasa, mul endal pole. Krt, tee või ise siuke kollektsioon, netist ikka peaks saama, kõik tuntud lood. Mis veel - nüüd kui mul Amsterdami piletid bookitud ja elaminegi on olemas just nimelt RLD rajoonis - siis väga viis oli lugeda Robertsoni Amsterdami - elamusi. Igatahes, kindlust lisab asjaolu, et paar Welshi teost on mul veel, jube küll, see shoti keel milles ta kirjutab aga kuradi hea on, tuleb välja!