Peale väikest "ikaldust" lugemislaual hakkab juba nagu paremaks kruttima. "Tshushaja" oli filmistsenaariumi vormis kirjutatud lugu. Tegevus toimus 90ndate alguses ( ehkki suurt ei olnud aru saada, et just sel ajal, peale põhibossi "Raspeli" välismaises autos Mercedes oleva kaasaskantava kolaka mobiili) Et, siis Raspel saatis 4 oma brigaadi pätti Tsehhi ühe naise järgi, kelle vend alguses kinni kukkus ja , et see naine, kelle hüüdnimi oli ka ramsi pealkiri teda mõjutaks vajalikus suunas tunnistusi andma. Noja siis see reis sinna ja tagasi. Ega ma palju pole Vene pätifilme vaadanud, kõik see Brigada TVsari jms. on mööda jooksnud minust ja Bumeri filmi esimest osa ma vaatasin vabtsee pudeli viina ja ühe vene neiuga hullates, rohkem ühe silmaga, aga ilmselgelt sinna auku see raamat oli. Põhiväärtus lugemisel oli see, et sain jälle lugemistunde kätte. No, et roheline tee mee ja sidruniga ja vaikselt loed. A ja ilmselt jällegi mattide ja huide poolest lõi jälle reksi üle - eelmine oli Matadori sari aga mulle tundub, et siin oli slängi ikka kõvasti rohkem. Mis on suht uskumatu. "Starõi pidor ushe vseh sajebal" - see oli mul lemmiklause lõpus. Ja siis oli veel üks äge dialoog, kui Malõsh lubas ise valepassid teha, siis üks kambakaaslane küsis, et kus sa seda veel õppinud oled? - "Armees" - siis see kambajõmm nagu imestab, et mind küll ei õpetatud. Ei tea, kuidagi tundus humoorikas. A jah kokkuvõttes tavaline sopakas, see, et filmistsenaariumi vormis oligi põhiväärtus. Niisama proosateksti vist ei viitsiks ette võtta samateemalist. Ja kaanepilt on mõnus pulp.
No comments:
Post a Comment