ALAN MOORE/DAVID LLOYD V for vendetta

Jah, ma olin unustanud jälle ära, et koomikseid lugeda on hea. Eriti häid koomikseid. Pakse koomikseid. Alan Moore V for vendetta oli mõlemat - hea ja paks. Ehkki alguses nagu on hirmus, sest vaatad, et jube palju on teksti ja maru selline "tihe" tundub kõik, kui lehitseda. A niikui lugema kakkad, tõmbab sisse ära ja ainult inised läbi peanaha, sest nii mõnus on. Tõesti ma jäin väga rahule, kui vahepeal läkski väga diibiks, siis midagi ikka aru sain õrnalt ja võis edasi lugeda. Ehkki lõpust nii umbes 40 lehekülge läks siiski üsna käest ära, noh enam vähem sinnamaani oligi kui see uurija seal kontsentratsioonilaagrisse läks ja LSD-d võttis. Edasised sündmused kasvasid juba üle pea ja jäid rohkem segaseks. Ei jaganud enam välja kes on kes, eriti oli seal üks vend kes rääkis mingit murrakut, oi ma vihkan kirjakeeles seda teemat inglise keeles. Mingi anarhia vist jäi lõpuks kehtima nagu ma aru sain. Õnneks on kohe film ka käepärast, kuulu järgi üsna hea ( eks sellepärast saigi see koomiks ka ette võetud, et film tehti ja puha, muidu mine tea - polekski lugenud) niiet saab üle kaeda veelkord ja loodetavasti need segased teemad saavad selgemaks.

TÄHEAEG 3 : Kauge lahingu kaja

Huvi tekitas seekord, tunnistan ausalt üles, eelkõige kaanepilt, siis juba käes hoides vaatasin, et tõlkejutte paistis olevat enamik, ma eriline eesti ulme lugeja just pole muidu - Täheaeg 2 ntx jäigi mul sellepärast lugemata, et seal olid eestikad põhilised. A seekord täitsa mõtlesin, et proovin Indrek Harglat lugeda, mu mäletamist mööda, ma varem pole lugenud. Tuli välja, et Truuta oli üks mõnus jutt ja Hargla mõistab sõnu seada küll, ei teagi miks ma varem pole lugend teda. No, ega ma nüüd kohe ka ei jookse ta raamatute järgi aga eelarvamus on murtud ja hea on. Teine jutt oli seal veel eesti oma ja fäntasy stiil. No kui see oli preview raamatule siis ma vist huviline ei ole. Edasi olid tõlkejutud - üks penitsiliinileiutaja ajarännu lugu jäi meelde siis miskipärast mingi dinosauruste-eri oli vist see kogumik, päris mitu juttu, ma fänn ei ole üldiselt, peaaegu ei usugi, et dinosaurused olemas olid, niiet mitte minu teetassike. Ja lõpus oli üks hardcore Sci-Fi - see oli ses mõttes hea, et ma sain aimu miuke see stiil on.

TIIT ALEKSEJEV Valge kuningriik

See raamat sattus mulle kätte niiviisi, et olin raamatukogus ja siis jäin miskipärast passima Eesti kirjanduse riiuli ette, ei teagi miks. Näppisin Raudami mingit uut raamatut millel oli huvitav kujundus ja sisu paistis olevat 70ndate rockmuusikutest a ei julge mina lugeda vana parmu memuaare, et mis ta Janis Joplinist või Jimi Hendrixist arvab. A siis tuli mul tuttav raamatukogutöötaja ja oli päri, et ei ole hea mõte see Raudami - raamat ja tema soovitaks mul hoopis Valge Kuningriigi sisse pilk heita. No tavai, ma olin nõus ka ja lugesingi läbi. Vahepeal sai mingi kirjanduspreemia ka VK, ajakirjandusest käis läbi, olin päris rahul olukorraga, et loen just praegu olulist võiduraamatut. Nojah, tore oli lugeda Eesti kirjandust tegelikult, tegevus toimus Prantsusmaal, diplomaat Karli elust paar päeva ja vahepeal Afganistani sõjast oli episood, see oli hea. Päris lõpp jäi keeruliseks mulle s.t. ei hammustanudki läbi milles intriig seisnes. Omad kahtlused jäid siiski, ei tea kas õiged.

ARTURO PEREZ-REVERTE Dumas' klubi

Jube ilus raamat, sees on illustratsioonid ja lausa mingid keskaegsed gravüürid, mulle sellised asjad väga meeldivad. See, et Polanski oma "9 väravat " tegi Dumas' klubi järgi Deppiga , ma ei teadnudki, näinud ka pole , algust ainult veidi, nii minut. Selle vea muidugi parandame esimesel võimalusel ära. Pealegi räägitakse, et film on parem. Nojah, mulle meeldis see, et kui ma selle ramsi järel käisin raamatukogus ( avastasin üldse kodus oma netiraamatukogu lk. vaadates, et oli kinni pandud, väga meeldiv) siis sain Kolbaga kokku, kes oli ästõmmas ja ühes kohas aga tuli raamatukokku kaasagi ja pärast kui raamatut nägi ütles - "no vat see on küll kõva teema!" Oligi, mulle muidugi meenutas Dan Browni "Da vinci koodi" ja "Ingleid ja kangelasi" no muidugi Arturo oli juba sellise keskajaga seotud müsteeriumi kirjutanud a ma lugesin Browni ennem. Tore põnevuslugu, imestasin, et miks ulmebaasis sees a no las ta olla. Igatahes see oli hea, et ulme.ee Kristjan Rätsep avaldas üllatust, et originaal on ju hispaaniakeelne a tiitellehel on et tõlgitud pr. keelest - eheheh, fännide eest ei varja midagi. Mõnusalt sai jälle aega veedetud igatahes. Kollektsionääride elu oli huvitav lugeda, bibliofiilid tipptasemel on kõvad vennad - dzinni joodi kõvasti, kakeldi ja seksiti ja kimati mööda euroopat ringi.