See raamat sattus mulle kätte niiviisi, et olin raamatukogus ja siis jäin miskipärast passima Eesti kirjanduse riiuli ette, ei teagi miks. Näppisin Raudami mingit uut raamatut millel oli huvitav kujundus ja sisu paistis olevat 70ndate rockmuusikutest a ei julge mina lugeda vana parmu memuaare, et mis ta Janis Joplinist või Jimi Hendrixist arvab. A siis tuli mul tuttav raamatukogutöötaja ja oli päri, et ei ole hea mõte see Raudami - raamat ja tema soovitaks mul hoopis Valge Kuningriigi sisse pilk heita. No tavai, ma olin nõus ka ja lugesingi läbi. Vahepeal sai mingi kirjanduspreemia ka VK, ajakirjandusest käis läbi, olin päris rahul olukorraga, et loen just praegu olulist võiduraamatut. Nojah, tore oli lugeda Eesti kirjandust tegelikult, tegevus toimus Prantsusmaal, diplomaat Karli elust paar päeva ja vahepeal Afganistani sõjast oli episood, see oli hea. Päris lõpp jäi keeruliseks mulle s.t. ei hammustanudki läbi milles intriig seisnes. Omad kahtlused jäid siiski, ei tea kas õiged.
2 comments:
Kaanepilt näeb natuke välja nagu Nightingale´i avatar ADC-s.
Kirjanduspreemia ei tähenda midagi, sest seda annab miski viieliikmeline žürii... ning žüriis oli ka kaks soga, kes eelmisel aastal selle võitsid...
Post a Comment