Lõin raamatu suva kohast lahti ja silma hakkasid umbes sellised read - "Aadu eitas kategooriliselt poevargust, kuid lahti tehes külmkapi, märkasin vorstijuppi millel nöör veel küljes, asi oli selge, sest nöör lõigatakse poes ikka ära küljest"! Muidugi ma tahtsin lugeda ja lugesingi pea ühe ööga läbi legendaarse provintsivõmmi autobiograafia. Mõnus lugemine oli, kuidas Elva parim miilits vene ajal oma deduktiivse meetodiga vorsti ja kaupluse ja muidu vargaid ning sulisi taga ajas. Mõnusalt ehtsalt vene võmmi stiiliga kirjutatud, puhas kuld ma ütleks. Kutt käis mööda punkreid ja Ülo Kiple võttis ka tema kinni näiteks. Lemmikuks jäi see, kui ta üks hommik Tartu turuvarblaste kogunemispaika läks infot hankima endal valevurrud ja habe ette kleebitud. Lõpus läks juba päris hulluks, kui ta moosivargaid ühes ajakirjas avaldatud artiklis sõimas täie vihaga ja naelutas häbiposti. Aga iseenesest müts maha visadust ja omamoodi sihikindlust mehes kahtlemata oli. Politseiaegadel näiteks Mikk bensiini ei raisanud vaid hoidis kokku ja tegi detektiivitööd sõites maaliinibussidega või siis juhuslike autodega, kusjuures "võeti peale päris hästi!"
4 comments:
Mäletan, et üks kunagine tuttav Elva metallurg (ja muidu pätt) nimetas seda võmmi ikka haruldaselt juhmiks kujuks... kas teda mitte ka Benny Hilliks ei hüütud..?
Midagi nii campi pole tükk aega lugenud, soovitan täitsa.
Kas saaksin seda raamatut laenata?
raamatukogust ;)
Post a Comment