Mingi kuu aega tagasi umbes Ops telefonivestluses mainis , et " no tellisin 3 osa 100 Bulletit Krisost ära", ja kuidagi sattus nii , et ma pidin talle Tallinnasse deliverima need. kasutasin kohe juhust ja lugesin esimese volli läbi...mnjaa, esimene lugu oli selline geto-hip-hop-hood teemaline, et üks latiinotsikk nimega Dizzy Cordova tuleb vangist välja ning juba metroos koju sõites keegi salapärane mees mustas, ehk nagu ta ise tutvustas - agent Graves - selgitab talle kes ta mehe ja lapse maha lasid. Ei olnud drug-lordide kättemaks vaid hoopis politseinikud...ja annab talle kohvri kus 100 kuuliga untraceable relv ja foto kahe võmmi pildiga...
Teine lugu haaras juba rohkem , sest oli süngem ja mõnusalt joonistatud. Lugu räpase nurgabaarimani persekukkunud saatusest, mitte ta omal süül vaid kunagi oli ta just-just avamas gurmeerestorani kui leiti ta koduarvutist lastepornot ning bye-bye karjäär ja armastav perekond ja sama Graves baarileti ääres selgitamas mehele, kes need fotod tegelikult tema arvutisse sokutas ning pakkudes esimesest osast tuttavat kohvrit ja koos sellega kättemaksuvõimalust...lõpp oli ettearvamatu minu jaoks ja mingi teema tundub, arenema hakkab...
2 comments:
God damn pärdik ! Sa tekitad taas minus huvi lugeda koomikseid,aga aega ju ei oleeeeeeee !!!! Viimati loetud Bone´st ongi juba aasta möödas.
Esimene lugu oli tsipa nõrk küll, aga teine rokkis see eest täiega. Ja ajaga on nii, et seda tuleb lihtsalt võtta....
Post a Comment