Ka see koomiks oli "500 essential comics" raamatus olemas ning peab tunnistama, et midagi lugemis/vaatamisväärset on alati olnud sealsetes koomiksisoovitustes. Seekord rohkem just vaatamisväärset , sest nagu hoiatati, ebatavaline on "Can't get no" sellepoolest, et siin puuduvad tegelaste omavahelist teksti edastavad jutumullid. Päris "wordless" siiski polnud - leidus paneelidel miski narratiiv aga see tekst jäi mulle suht segaseks, vahepeal sai lugeda juba vanakreeka filosoofiat. Lugu oli ka ilma narratiivi süvitsi süübimata arusaadav ja jälgitav. Peategelaseks on üks tüüp, kes on "täiesti permanentsete markerite" firma omanik, kõik oli äge ja ilus kuniks ükspäev esitati kompaniile hagi seoses graffity levimisega igalpool, millede tegemiseks neid supermarkereid kasutati ja mida võimatu maha saada ehitistelt, niiet firma aktsiad langesid sel hagipäeval kolinal nulli. Noh, peategelane läheb siis õhtul ühte kõrtsi, tõmbab nina täis ja maabub sealtsamast baarist landitud kahe boheemlasliku tsiki korterisse, kus ta peatselt peale ganjasuitsetamist konkreetselt ära kukub. Aga tsikid mitte, nood märkavad kahte markeripliiatsiotsa tüübi taskust paistmas ja arvavad pilves peaga, et on pull mõte tüüp tribalimustreid täis sodida, pealaest jalatallani...meenutame siinkohas, et tegu oli ultimate eemaldamatu permanentsete vildikatega. Noja ärgates siis tüüp veel kuidagi proovib mingi puudriga makeuppi teha, et ühele ärikohtumisele jõuda aga kus sa saad, maha pudeneb see krohv ning ning siis lööb pmtselt käega oma uuele olukorrale ja alustab trippimist tänapäeva Usas - sealhulgas satub nägema kaksiktornide rünnakut, jõuab kuskile salareivile ja igast muid seiklusi. Eks see 9/11 kujutamine vast oli, mis koomiksikriitikutele väga meeldis, tõesti, kiita on see raamat saanud väga. Mulle endale jättis sellise, noh, okei, mulje. Ka formaadilt eristus, raamat on ristkülikukujuline ning kes jagab matsu siis on ka see ehk eraldi esiletoomist väärt, et ilmus kirjastus Vertigo labeli all, sellist tõsisema tooniga indiet see kirjastus harva ilmutab.
No comments:
Post a Comment