Ei andnud rahu ja lugesin veel Lew R. Bergi, no, et kas oli või ei olnud lõppude lõpuks sci-fi mees ta. Esikaan nägi välja ilus ja tagakaanel ulmeekspert Sulbi kirjutas, et on kosmoseooperitega tegu ja pettuma ei pea. Nojah, kosmoseooperi mõiste iseenesest seostub mul umbes 10x mahukamate köidetega aga see selleks. Ega väga ei pettunudki, sest sai selgemaks, et Bergi nipp ulme kirjutamisel oli vist selline, et kartul ja liha on klassikaline taldrikul ootamas aga soustina valas ulmet peale ja saigi selline sööklaroog valmis. Kõhu saab täis, maakohtade sööklates veel eriti rammusalt sai, mäletan, nurinat ei ole selles mõttes. Sest siin kogumikus on neli juttu - mereröövlijutt, John Rambolik dzungli-ühe-mehe-sõda, siis on see maasöökla rammusam starwarsilik seiklus ja viimane oli krimilugu. Kõik mainit žanrid nagu öeldud, kas siis kergema või tugevama ulmelise kastmega üle valatud. Aga mai nurise, mõnus päev sai mööda saadetud raamatuga, lugesin jutu - magasin - lugesin järgmise jutu - magasin jne. Ja näed,olengi hakanud eesti ulmet lugema, polegi nii hirmus, siuke kodune. Bergilt peaks nüüd varsti kirjastusel Fantaasia üks kogumik tulema, kus põhitegijaks Willardi nimeline musklipunn, kes suitsetavat kolme Cameli filtrita sigaretti korraga ja kuseb puhast masinaõli. Sihuke x-file'lik meeskond tegutsevat seal, et siis tegelevad nad igast üleloomulike juhtumite lahendamisega - nii mulle Veiko Belials ( tulevase kogumiku koostaja ) ulmeajakirja Reaktori sünnipäeval rääkis, ootame huviga.
No comments:
Post a Comment