Eelmine raamat oli selline rõõmu ja heatuju-jutlustus, FS ehk siis Francois Serpent ( mis on pseudonüüm ) tõi ilusti hipipilvedest maapeale tänasesse Eestisse tagasi. Kuskilt lugesin, et väga sünge luulekogu on see. Nohh, ei olnd ju väga sünge, vahepeal on kerget naljagi minuarust visatud. Aga tumedad ja realistlikud toonid valitsesid enamus aega, sedan'd küll jah. Selline moodne Juhan Liiv - "pikkade käistega rahvusrõivad", see oli hea. Kõige rohkem meeldis, et nii mitmedki tumekitarrimussi bändid olid tekstides sees - The Sisters Of Mercy ( ofc ) ja üks trammijuht meenutas Joe Strummerit ühes tekstis talle ja teisigi muusikavihjeid leidus, üks ägedamaid, et kakskümmend aastat on kuulatud köögilaua taga Joy Divisioni. Indrek Ryytlele ja J.Roostele pühendatud värsid olid ka hoogsad ja tabavad andmised. Eesti Ekspressis on väike lugemine lisaks selle luulekogu ilmumise puhul- seal saab näha ka FS fotot, minuarust on ta mu koolivend, paar aastat vanem, Tartu 1 kk ja tegin ise ka koolist poppi kui Navigaator Pirx-i telekast näidati, selles mõttes oli siin väga palju teemasi, millest sain aru ja samastusin. Kvaliteet luulesari see Jumalikud Ilmutused, 36 nummer juba ja uuemad pidid kirjastajahärral Kivisildnikul uue kujundusega tulema, eks näis.
No comments:
Post a Comment