PETER MILLIGAN Human target
Vertigo kirjastuse poolt aastal 2000 avaldatud koomiks oli selline nii ja naa. Sisuks oli ühe mehe, Christoper Chance toimetamised. Mitte niisama toimetamised vaid see vend oli enda elukutseks valinud eradektetiivi hõngulise businessi sellise konksuga, et kutt oli impostor - ehk siis jäljendaja, juhul, kui kellegil tekkisid probleemid, siis Christoper asus selle probleemivenna asemele isiklikult. Impersoneerus täielikult ja siis vastavalt olukorrale lahendas keisse. Näiteks oli seal ühes juhtumis atendaat kohaliku kiriku jutlustajale ühe junkie poolt ja siis see kirikuvend vajas sellist impersonaatorit. Christoperile üldiselt muutmiskunst raskusi ei valmista ning ta hakkaski uurima, miks siis see junkie nii vimma peab jumalasulase vastu ja lõpus selgub kurb tõsiasi, et lugupeetud kirikuhärra on seksuaalselt ahistanud seda noormeest, kes tänu sellele nüüd ongi tänaval ja eluga suht perses ja ihkas kätte maksta. Üks meeldejäävamaid lugusi oli see. Üks teine oli veel päris hea, kui jälle tegu oli ususektiga ja tolle noore juhiga, kes tahtis väikse pausi võtta ja selleks Christoperi abi palus, panin siia sellest loost lk scanni ka, kus ususekti-poisil hakkab kerge kopp sellest vabadusest ( koka, naised ja alkohol) ette tulema ühes baaris ja kutt otsustab tagsi oma sekti juurde minna - see oli pikem lugu ka, läbi kolme numbri ja mu arust oligi Human Targeti miinus see, et sellist läbivat teemat eriti ei olnud, lõpus muidugi nagu öeldakse, lasti otsad vette päris peenelt aga siiski liiga palju oli suvalisi üksikjuhtumeid. Muidu joonistatud oli päris hästi vahepeal, turvaliselt selliselt.
Vertigo kirjastuse poolt aastal 2000 avaldatud koomiks oli selline nii ja naa. Sisuks oli ühe mehe, Christoper Chance toimetamised. Mitte niisama toimetamised vaid see vend oli enda elukutseks valinud eradektetiivi hõngulise businessi sellise konksuga, et kutt oli impostor - ehk siis jäljendaja, juhul, kui kellegil tekkisid probleemid, siis Christoper asus selle probleemivenna asemele isiklikult. Impersoneerus täielikult ja siis vastavalt olukorrale lahendas keisse. Näiteks oli seal ühes juhtumis atendaat kohaliku kiriku jutlustajale ühe junkie poolt ja siis see kirikuvend vajas sellist impersonaatorit. Christoperile üldiselt muutmiskunst raskusi ei valmista ning ta hakkaski uurima, miks siis see junkie nii vimma peab jumalasulase vastu ja lõpus selgub kurb tõsiasi, et lugupeetud kirikuhärra on seksuaalselt ahistanud seda noormeest, kes tänu sellele nüüd ongi tänaval ja eluga suht perses ja ihkas kätte maksta. Üks meeldejäävamaid lugusi oli see. Üks teine oli veel päris hea, kui jälle tegu oli ususektiga ja tolle noore juhiga, kes tahtis väikse pausi võtta ja selleks Christoperi abi palus, panin siia sellest loost lk scanni ka, kus ususekti-poisil hakkab kerge kopp sellest vabadusest ( koka, naised ja alkohol) ette tulema ühes baaris ja kutt otsustab tagsi oma sekti juurde minna - see oli pikem lugu ka, läbi kolme numbri ja mu arust oligi Human Targeti miinus see, et sellist läbivat teemat eriti ei olnud, lõpus muidugi nagu öeldakse, lasti otsad vette päris peenelt aga siiski liiga palju oli suvalisi üksikjuhtumeid. Muidu joonistatud oli päris hästi vahepeal, turvaliselt selliselt.
No comments:
Post a Comment