DAVID YELLEN Too fast for love : Heavy metal portraits

Hetkel siin sätin linna minema, et oleks vist vaja juuksurisse minna ja plaan on väike mullet lasta endale. Ei tea kas tuleb välja, igatahes juuste hetkeolukord lubab midagi aretada. Põhimure on, kuidas juuksuri käest küsida fassongi, ma kardan, et Tartu juuksurid ei tea mulletiteemast midagi, ilmselt proovin " eest lühike, tagant pikk", vast saavad aru. Eile igatahes võtsin kätte David Yelleni hevimetali portreede raamatu, et äkki saan inspiratsiooni a seal päris sellist mulletit ei olnud, ma tahaks sihukest nagu Red Hot Chilli Peppersi ühes videos hullumeelsel taksojuhil oli. Mingi video oli veel kui sama vend kontserdil hullas - ülikõva. Eks näis. A selle raamatu ma ostsin muide Amsterdamist, tundus päris cämp ja on ka. Nagu ma aru sain on kõik need portreed ja inimesed pildistatud ansambli Poison 2000 aasta maailmaturnee ajal, ehkki miskipärast oli ka palju KISS-i fänne a vbla oli neil mingi koosesinemine, ei tea. Igatahes võite ette kujutada , et raamat on vinge - silma jäid mulleeriti sellised keskealisemad naised, keda oli suhteliselt palju miskipärast, jäin kohe mõttesse, et milline nende elulugu võiks olla. Mõned ehedad white trash rõllid olid ka esindatud ja gruupisi kellel tatoveeringud lauljate nimede ja tiigritega ja igast muud kraami. Igati ok hair-metal fännide piltide kogu.
 

PETER MILLIGAN Human target

Vertigo kirjastuse poolt aastal 2000 avaldatud koomiks oli selline nii ja naa. Sisuks oli ühe mehe, Christoper Chance toimetamised. Mitte niisama toimetamised vaid see vend oli enda elukutseks valinud eradektetiivi hõngulise businessi sellise konksuga, et kutt oli impostor - ehk siis jäljendaja, juhul, kui kellegil tekkisid probleemid, siis Christoper asus selle probleemivenna asemele isiklikult. Impersoneerus täielikult ja siis vastavalt olukorrale lahendas keisse. Näiteks oli seal ühes juhtumis atendaat kohaliku kiriku jutlustajale ühe junkie poolt ja siis see kirikuvend vajas sellist impersonaatorit. Christoperile üldiselt muutmiskunst raskusi ei valmista ning ta hakkaski uurima, miks siis see junkie nii vimma peab jumalasulase vastu ja lõpus selgub kurb tõsiasi, et lugupeetud kirikuhärra on seksuaalselt ahistanud seda noormeest, kes tänu sellele nüüd ongi tänaval ja eluga suht perses ja ihkas kätte maksta. Üks meeldejäävamaid lugusi oli see. Üks teine oli veel päris hea, kui jälle tegu oli ususektiga ja tolle noore juhiga, kes tahtis väikse pausi võtta ja selleks Christoperi abi palus, panin siia sellest loost lk scanni ka, kus ususekti-poisil hakkab kerge kopp sellest vabadusest ( koka, naised ja alkohol) ette tulema ühes baaris ja kutt otsustab tagsi oma sekti juurde minna - see oli pikem lugu ka, läbi kolme numbri ja mu arust oligi Human Targeti miinus see, et sellist läbivat teemat eriti ei olnud, lõpus muidugi nagu öeldakse, lasti otsad vette päris peenelt aga siiski liiga palju oli suvalisi üksikjuhtumeid. Muidu joonistatud oli päris hästi vahepeal, turvaliselt selliselt.