Üksõhtu tuli Martiniga juttu MSN-is raamatutest ja üldiselt kirjandusest ja siis tuli välja, et mul on Ameerika Jumalad lugemata. Martin läks endast täitsa välja küsis kas ma idioot olen ja käskis mul unustada Stephen Kingid ja George Martinid ning kohe AJ kätte võtta, kasvõi esimene peatükk läbi lugeda. No ma läksin ja tõin teisest toast raamatu ära ning lugesin esimese lause läbi - "Shadow oli kolm aastat vangis istunud" aga peatükki läbi ei lugenud, sest tegelikult ma olen seda raamatut alustanud kaks või enam aastat tagasi, sinnamaani vist kui Wenedsday kusagil kõrtsis Shadowiga töölepingu sõlmib. Ju ei olnud õige aeg tookord. Kingitud raamat kusjuures. Aga nüüd lõpetasin Kingi ikka ennem ilusasti ära ja lasin Gaimani oma raamatujärjekorras ette. Ulmeguru Jüri Kallas mu arust kunagi kusagil ütles, et tema arust on see teos aasta parim tõlge, sestap ei kartnud paksust kah, arvestasin, et ilmselt paari päevaga saab ühele poole. Algus läkski väga muhklilt, kõva jutt, just see mis hetkel tundus vaja on, selline on-the-road Ameerika bestseller. Lauri juba jõudis siin kommentaaris, Sandmani ära mainida - noh, mulle oli abiks väga praegu Ameerika Jumalad, sest Sandman on mul kah pooleli, neljas raamat on puudu täiskollektsioonist, a vbla kusagilt laenab. Sest ausalt, ma Sandmani fenomeni pole ära tabanud, aga AJ selgitas Gaimani mõtteid ja fantaasiat kõvasti arusaadavamaks. Niiet - Sandman, here I come again. Ja aitäh, Martin!
3 comments:
Lauri on ikka lemmik :)
Väga hea raamat... ja Lauri võiks ka oma Sandmanist lõpuks üle saada. Panin Stalkeri küsitlusel asjale esikoha, aga loomulikult raamat ei võitnud... erinevalt «analüütik» Silbust ei hakka ma seepeale halama, et vale asi võitis.
Ahjaaa, eesti tõlge oli pisut lombakas...
parim tõlkeraamat siis oli, mitte, et sa tõlke kvaliteeti oleks kiitnud. Nojah midagi mul oli meeles seoses Ameerika Jumalate ja tõlkega. :)
Post a Comment