07.06.2006 - täpselt kuu aega võttis selle tellise läbilugemine. Oeh! Ei ole minu tassike teed Ludlum. Liiga palju tegelasi, spioone ja salaorganisatsioone. Omaarust võtsin veel kõige kergema asja ette või vähemalt ühe tuntuimast tänu Hollywoodi filmile ma usun, aga kahjuks pettusin. Hea põnevik peaks ikka kutsuma lugema ja näiteks Dan Brown tegi seda - pakkus meelelahutust lihtsat aga Ludlum on keeruline tegelt siiski. CIA ja eri riikide valitsused ja korruptsioon ning ülemõistuse on minu jaoks kuidas ikka valitsustel on niipalju eriti salajasi toimikuid üle maailma ja agente ka. Lugu oli siis ühest mehest kellele tehti tapmiskatse kusagil Prantsusmaa ligidal merel väikse pargase peal, mees sai haavata ja kukkus üle parda ja kui kalurid kuti ära päästsid , selgus kohaliku joodikarsti juures, et tal pole mälu enam. A saladuslikult olid alles superspiooni oskused - noja siis nämmutati sitaks kaua selle "oi kes ma olen" teemaga, et juba ebahuvitav hakkas. Ok . Mingi 200 lehekülje peal juba hakkas selguma, et ju ta tähtis vend on ja kuidagi kohe hakati teda taga ajama ja tapmiskatseid tulema ja siis oli mingi minuarust eriti nõrk armastusliin ka veel sees kellegi suvalt hotellis tagaajamise käigus kokkupõrgatud naisega. Kutt siis ajabki oma "identeeti" taga ja kuna mäng hakkas käima üle minu mõistuse kõrgelt siis aru ma eriti ei saanud kes teda taga ajasid ja kuhu poolele nad kuulusid, põhikaigast veeti igatahes Carlosega - kes siis olevat maailma kõige ohtlikum palgamõrvar. Ei teagi, vaatan vast selle USA filmi ära, ehk seal variandis on selgem mis ja kes.
2 comments:
Nojah, mina lugesin selle ühe ööga läbi... ei saanud ennem käest, kuni tagakaas vastu tuli...
Sa oled meisterlugeja ka :)
Post a Comment