ALAN MOORE & EDDIE CAMPBELL From Hell

Üks kõige suuremaid koomikseid füüsiliselt mis ma olen lugenud. Selline Eesti Entsüklopeedia mõõtu lausa, no natuke õhem aga see eest suurem.Jack The Ripperi lugu - Alan Moore poolt nähtuna. Moore on tuntud deep koomiksivana ja From Hell oligi väga deep. Algul oli raske, sest kunstniku stiil tahtis harjumist ja tekst oli mullides selline kribul, umbes nagu Deleriumil Sandmanis ja sisu ka oli arusaamatu, igast sündmusi ja tegelasi aga siis hakkasid otsad kokku jooksma ja kuskil poole peal tõmbas sisse - kunstnik sai andeks tänu mõningatele Londoni linnapiltidele ja Moore põhjalikkus oli muljetavaldav. Oli selliseid leheküljekeeramise momente, et "wtf? mis toimub" emotsioon tekkis - pean siin silmas  visoone, kui peategelane hakkis oma ohvreid - tõesti ootamatud visoonid. Väga massiivne teos, lõpus olid annotatsioonid ja eraldi igasugustele teistele konspiratsiooniteooriatele pühendatud peatükk. Ja eriti hea on see, et lõpuks ometi on Eesti raamatukogudesse jõudnud koomiksid - ei tea küll kes tellimise eest vastutab TÜ raamatukogus aga kui ma seal nats surfisin kataloogis siis Sin City esimene osa oli seal näiteks ja teisigi väärt tiitleid.

LightSmoke (Дым) Дневник московского пАдонка

Niikui ma seda autorinime ja kaanepilti netis nägin, teadsin, et tahan lugeda! Ainult, et kuidas kätte saada teos, see oli mure. Osa lootusi panin ma Peterburi- rongireisile, mis oli vahepeal päevakorras a peale aprillisündmusi ma nüüd ei teagi, kas rong Tallinnast käib või ei? Ja siis kontrollisin raamatukogude elektroonilisest kataloogist Ester a ei olnd seda kuskil kogudes, samas oli võimalus soovitada. mida tellida ja nii naljaviluks saatsin. No ma ei tea nüüd kas võeti tõesti arvesse seda soovitust a siin ükspäev oligi olemas. Igatahes! Ega ma ei teadnud täpselt sisu ja seda ägedam oli tuvastada, et tegu ühe AKSK jalgpalliklubi paadunud fänni ja üldse jalkahuligaani ( kerge skinheadluse elementidega) netipäevikuga. Olingi pikemat aega juba tahtnud midagi jalkahuligaanide kohta kirjandust lugeda ja paistab, et tabasin kümnesse. Tõesti otse allikast ja kirja oli pandud kakelungid ja muidu joomingud ( + kerged narkootikumid) ausalt ja hoogsalt. Jäin väga rahule jälle, eriti rõõmustas rohke vene-amerikanismide kasutamine tekstis ( no mulle meeldib see vene lähenemine, kus McDonaldsit kutsutakse " fakdonaldsiks" jms. ) CSKA oli foreva ja ei ole üldse kerge Moskva sellise patsaani elu, kogu aeg kutt oli aktsioonis ja "buhaitas" ringi. Elas ta mingis mikrorajoonis, üsna kriminogeenses, kodutee oli tõeline surmaretk vahest. Eriti kuld oli, kui kutt käis nädal aega Budapestis puhkamas.

DANIEL GLOWES Ghost world

Terry Zwigoffi film mulle meeldib väga ja sestap tuli ka filmi aluseks olnud koomiks läbi lugeda. hoolimata, et joonistatud on nati...eeee harjumatult naturaalselt. Mulle selline Crumb-i stiil eriti ei istu isiklikult muidu. A austusest filmi vastu lugesin läbi ja ei olnudki nii hirmus, isegi omamoodi cool. Indie selline. Mu arust koomiks isegi ületas filmi, et põhirõhk oli pandud teismeliste keskkooli viimase klassi lõpetanud sõbrannade Enise ja Rebecca meeleolude ja elu kujutamisele väikses USA linnas. A filmis olnud Buscemi - teema oli väiksemalt kajastatud, kui ma arvasin, selle oligi Zwigoff enda isiku järgi sisse pookinud, nüüd tean. Imdb trivias oli palju huvitavat veel filmi ja koomiksitegelaste kohta muide. Koomiks ise oli suht õhuke ja koosnes mitmetest väikestest lugudest, kaheksa tk. kokku, enamus teemasi oli filmis ka sees. Igatahes on veel paar n.ö. "indie" - asja nüüd, mis ma tahan läbi lugeda, Alex Robinsoni "Tricked" ja Charles Burnsi "Black Hole" näiteks.

 

IRINA DENEZKINA Anna mulle

A sellest raamatust ma ei teadnud midagi, ega autorist - tuttav raamatukoguhoidja soovitas. Tsekkisin koora tagakaant ja seal oli kirjas, et peaks olema vene "pepsi-põlvkonna" jutud, jeah, huvitav ja sobis. Ega mulle vene teema meeldib, mis siin salata. Lugesin läbi kah - naiskirjaniku kohta polnud halb, sain teada mismoodi vene noored naised ennast tänapäeval armununa tunnevad. Esimesed jutud olid pikemad ja ägedamad, mingi peategelanna seal sebis ühe räpivennaga ja samas oli ka üks teine kutt tal ka. Siis keskel oli üks pikem stoori, kus palju tegelasi ja sebimist jagus, see jutt mulle meeldis. Lõpus olid pisikesed vinjetid. Üldiselt selline keskmine kogumik, 2 päevaga sai läbi, ei nurise.